Afganistanile lubatakse 4,4 miljardit

Rahvusvahelised doonorid lubasid kolmapäeval Berliinis toimunud Afganistani ülesehitamise teemalisel konverentsile riigile 4,4 miljardit dollarit abiraha.

Maailma üks vaesemaid riike ja suurim oopiumitootja Afganistan on olnud Lääne peamine julgeolekumure alates 2001. aasta lõpust, mil USA juhitud väed kukutasid seal Talibani režiimi.

Konverentsil esinenud Afganistani president Hamid Karzai kutsus oma kõnes takistama riigi muutumist terrorismi ja uimastikaubanduse keskuseks.

Lubadus eraldada 2004.-2005. rahandusaastal Afganistanile 4,4 miljardit ületab suuresti 2002. aasta Tokyo konverentsil lubatud 4,5 miljardit dollarit viieks aastaks. Samas on see summa suhteliselt väike võrreldes umbes 12 miljardi dollariga, mida Lääs kulutab aastas sõjalisteks operatsioonideks Afganistanis.

Afganistani rahandusminister Ashraf Ghani Ahmadzai oli Berliini konverentsil lubatud summaga väga rahul, öeldes, et selline abi suurendab Afganistani stabiilsust ning vähendab Lääne sõjalisi kulutusi riigis.

“Me ei palu raha heategevuseks, me palume seda investeerimiseks,” ütles ta pressikonverentsil.

Karzai valitsus ütles, et vajab seitsme aasta jooksul 27,5 miljardit dollarit riigi ülesehitamiseks.

Ghani sõnul andis rahvusvaheline üldsus lubaduse eraldada veel 8,2 miljardit dollarit järgmise kolme aasta jooksul ning see summa võib veel suureneda. Kabul lootis saada kolmeks aastaks 11,9 miljardit dollarit.