Varsti ametist lahkuv president väitis BBC-le, et ta ei pruugi alla kirjutada kahepoolsele julgeolekuleppele, mida soovib USA, vahendab AFP.

„Julgeolekurindel oli kogu NATO tegevus see, mis põhjustas Afganistanis palju kannatusi, paljude elude kaotamist ja mitte mingit kasu, sest riik ei ole turvaline,“ ütles Karzai BBC-le. „Mida me soovisime, oli absoluutne julgeolek ja selgepiiriline sõda terrorismi vastu.“

Karzai tunnistas, et tal olid väga head suhted USA presidendi George W. Bushiga kuni 2005. aastani, kui tsiviilohvrite arv hakkas kasvama.

Pöördudes julgeolekuleppe juurde USA-ga, milles määrataks üksikasjalikult kindlaks kahe riigi suhted pärast NATO kavandatud lahkumist Afganistanist 2014. aastal, ei pidanud Karzai lootusi kiireks üksmeelele jõudmiseks kuigi suureks.

„Kui see meile ei sobi ja kui see siis neile ei sobi, lähevad meie teed loomulikult lahku,“ ütles Karzai. „Kui see kokkulepe ei anna Afganistanile rahu ega julgeolekut, ei soovi afgaanid seda.“

USA loodab kokkuleppele jõuda enne Karzaile järglase valimist kuue kuu pärast.

Karzai sõnul peab valitsus läbirääkimisi karmi liini Talibaniga ja Taliban on teretulnud valimistel osalema.

„Kui afgaani rahvas määrab valimiste kaudu inimesi riigiorganitesse, siis peab Taliban tulema ja valimistest osa võtma,“ ütles Karzai.

Ta kinnitas, et Talibani naasmine ei ohusta naiste õiguste alal tehtud edusamme.