Aastaülevaade

 (9)

2001 oli aasta, mil üks kuupäev — 11. september — kinnistus kollektiivsesse mällu ja hakkas paljude jaoks esindama põhjapanevat muutust maailma arengus.

Pilt sellest, kuidas kaks reisilennukit rammivad New Yorgi Maailmakaubanduskeskuse kaksiktorne, vapustas maailma ning tõi kaasa kaugeleulatuvaid tagajärgi.

Oktoobris alustas USA vastuseks pommirünnakuid Afganistanile, seades eesmärgiks 11. septembri terroriaktide peakorraldajaks peetava Osama Bin Ladeni tabamise ja tema terrorivõrgustiku al Qaeda tabamise. Detsembri keskpaigaks oli Afganistani Talibani režiim kukutatud.

11. septembri mõju majandusele oli ulatuslik, firmad, eriti lennufirmad, olid sunnitud koondama tuhandeid töökohti. Pankrotistusid Swissair ja Belgia lennufirma Sabena, American Airlines ja United Airlines koondasid mõlemad 20.000 töötajat.

2001. aastal sai USA presidendiks George W. Bush ja Iisraeli peaministriks Ariel Sharon. Jugoslaavias võeti vahi alla endine president Slobodan Milosevic, kes anti üle ÜRO sõjakuritegude tribunalile.

2001. aastal surid eksbiitel George Harrison ning näitlejad Jack Lemmon ja Anthony Quinn.

Aasta põhisündmuste kronoloogia:

JAANUAR
2. jaanuar — Esmakordselt enam kui 50 aasta jooksul sõitsid Taiwani laevad legaalselt Hiina Fujiani provintsi sadamasse.
7. jaanuar — Tai üldvalimised võitis ülisuurelt ärimagnaat Thaksin Shinawatra.
9. jaanuar — Põhja-Indiasse Gangese jõe äärde kogunes Maha Kumbh Mela festivali ajal patte maha pesema 100 miljonit palverändurit.
11. jaanuar — Poola parlament võttis vastu seaduse kommunistliku režiimi ajal konfiskeeritud varade hüvitamisest.
12. jaanuar — America Online sai loa Time Warneri ostmiseks ja maailma suurima meediakompanii loomiseks.
 — Tuhandeid juute natslikest koonduslaagritest päästnud Raoul Wallenbergi saatuse uurija jättis lahtiseks võimaluse, et Rootsi diplomaat ei surnudki 1947. aastal Nõukogude vanglas.
13. jaanuar — El Salvadori tabas 7,6-magnituudine maavärin, surma sai 844 ja vigastada üle 4.500 inimese.
14. jaanuar — Mongoolias kukkus alla ÜRO katastroofiabi helikopter. Surma sai üheksa inimest, teiste seas ameeriklasest UNICEF-i töötaja ja kaks Jaapani ajakirjanikku.
16. jaanuar — Kongo DV president Laurent Kabila sai atentaadis haavata ning suri kaks päeva hiljem.
20. jaanuar — USA president Bill Clinton lahkus ametist, George W. Bushist sai USA 43. president.
 — Filipiinide asepresident Gloria Arroyo vannutati pärast Joseph Estrada tagandamist presidendiks.
25. jaanuar — Venezuela lõunaosas kukkus alla helikopter välisturistidega Hollandist, USA-st, Itaaliast, Kanadast, Ungarist ja Austriast. Surma said 24 pradal viibinud inimest.
26. jaanuar — India Gujarati osariigis tappis 7,7 magnituudine maavärin umbes 18.000 inimest.
 — Joseph Kabila vannutati tema isa Laurent Kabila tapmise järel Kongo uueks presidendiks.
 — Ukraina alus 51 inimesega pardal uppus Mustas meres, hukkus vähemalt 14 inimest.
31. jaanuar — Kohus mõistis ühe liibüalase eluks ajaks vangi ja ja teise õigeks seoses terroriaktiga kompanii PanAm lennuki vastu, mis 1988. aastal Šotimaal Lockerbie kohal plahvatama pandi. Katastroofis hukkus 270 inimest.

Loe veel

VEEBRUAR
6. veebruar — Ariel Sharon võitis Iisraeli peaministrivalimistel senist valitsusjuhti Ehud Barakit.
7. veebruar — India ravimitootja Cipla lubas jagada kolmest ravimist koosnevat aidsirohtu maailma vaestele hinnaga vähem kui dollar päevas.
 — Jean-Bertrand Aristide vannutati viieaastase vaheaja järel taas Haiti presidendiks.
9. veebruar — USA allveelaev põrkas Hawaii ranniku lähedal kokku Jaapani kalalaevaga, surma sai üheksa kalurit.
10. veebruar — Rahvusvahelisele Kosmosejaamale lisati 1,4 miljardi dollariline teadusmoodul Destiny.
12. veebruar — Mehitamata kosmoselaev NEAR maandus Erosel, esmakordselt ajaloos maandus kosmoseaparaat asteroidil.
 — Teadlased avaldasid inimgenoomi täieliku kaardistamise esialgsed tulemused.
13. veebruar — El Salvadori raputas taas võimas maavärin, surma sai 402 inimest.
14. veebruar — Palestiinlane sõitis bussiga otsa peatuses ootavatele Iisraeli sõduritele ja tsiviilisikutele. Surma sai kaheksa ja vigastada vähemalt üheksa inimest.
15. veebruar — Endine saksa terrorist Hans-Joachim Klein mõisteti üheksaks aastaks vangi kolme inimese tapmise eest 1975. aastal OSCE kohtumisel Viinis.
16. veebruar — Kongo DV rivaalitsevad etnilised rühmitused allkirjastasid rahulepingu.
 — Kosovo sissid lasid õhku bussi, mis vedas serbia perekondi palverännakule oma esivanemate haudadele. Surma sai seitse ja vigastada 43 inimest.
18. veebruar — USA võimud vahistasid FBI veteranagendi Robert Hansseni süüdistatuna üle 15 aasta Moskva heaks spioneerimises.
19. veebruar — Suri USA filmirežissöör Stanley Kubrick.
21. veebruar — Briti võimud avastasid Essexis esimese suu- ja sõrataudi juhtumi 20 aasta jooksul. Euroopa Komisjon keelustas Briti elusloomade, liha ja piima impordi.
22. veebruar — ÜRO sõjakuritegude tribunal mõistis kolm Bosnia serblast süüdi vägistamises ja piinamises. Esmakordselt olid sõjaaegsed seksuaalkuriteod jõudnud rahvusvahelise kohtu ette.
23. veebruar — Venemaal avati esimene Nõukogude-järgne tuumaelektrijaam.
25. veebruar — Kommunistid saavutasid võidu Moldova parlamendivalimistel
28. veebruar — Kirde-Inglismaa rongiõnnetuses sai surma 10 ja vigastada üle 70 inimese.

MÄRTS
1. märts — Vabastati seitse Ecuadori džunglis mullu oktoobris röövitud välismaa naftatöölist.
 — Taliban alustas rahvusvahelist vastuseisu trotsides Afganistani budakujude hävitamist.
5. märts — Iga-aastasel moslemite palverännakul Saudi Araabias Minas tekkinud rüseluse käigus trambiti jalge all surnuks 35 inimest.
7. märts — Iisraeli seitsmeparteilise koalitsioonivalitsuse juhina astus ametisse peaminister Ariel Sharon.
8. märts — Suri Briti Kuningliku Balletikooli asutaja Ninette de Valois.
 — Kuala Lumpuri vaestelinnajaos sai malaislaste ja indialaste neli päeva väldanud kokkupõrgete esimesel päeval surma vähemalt kuus inimest.
12. märts — USA hävitajalt õppuste käigus heidetud pomm tappis Kuveidis viis ameeriklast ja ühe uusmeremaalase.
 — NATO ja Serbia saavutasid kokkuleppe, millega lubati Serbia politseil ja Jugoslaavia sõduritel naasta Kosovo piiri äärsesse puhvertsooni. Albaanlastest mässajad soostusid piirkonnas vaherahu kehtestama.
13. märts — Afganistani valitsev Taliban viis Bamiyanis lõpule kahe iidse budakuju purustamise.
 — Suu- ja sõrataud jõudis Prantsusmaale.
14. märts — Yoweri Museveni valiti tagasi Uganda presidendiks.
15. märts — Relvastatud tšetšeenid kaaperdasid Türgist startinud Vene reisilennuki 174 inimesega pardal ja sundisid selle Saudi Araabias Medinas maanduma.
16. märts — Saudi eriüksused vabastasid tšetšeenide kaaperdatud Vene lennukis ellujäänud inimesed. Pantvangidraamas sai surma stjuuardess, kaaperdaja ja reisija.
21. märts — Hollandi valitsus teatas esimesest suu- ja sõrataudijuhtumist.
22. märts — USA andis 50-le spionaažis kahtlustatud Vene diplomaadile korralduse riigist lahkuda.
 — Iirimaal teatati esimesest suu- ja sõrataudijuhtumist.
23. märts — Viisteist aastat orbiidil viibinud Vene kosmosejaam Mir kukutati maale, orbitaaljaam langes õnnelikult Vaikse ookeani lõunaossa.
 — Venemaa andis korralduse riigist lahkuda neljale USA saatkonna töötajale.
25. märts — USA Filmiakadeemia tseremoonial pälvis “Gladiaator” viis, “Tiiger ja draakon” neli ning “Narkoäri” samuti neli Oscarit.
 — Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island ühinesid Schengeni leppega.
 — Kenya internaaditulekahjus hukkus 58 ja sai tõsiselt vigastada 28 poissi.
27. märts — Belgia keskosas sõitis valedel rööbastel liikunud tühi rong otsa reisijaid täis linnalähirongile. Surma sai kaheksa inimest.
28. märts — USA teatas, et ei ühine 1997. aasta Kyoto protokolliga võitluseks globaalse soojenemise vastu.
 — Vene president Vladimir Putin nimetas oma kunagise KGB-kolleegi ja usaldusaluse Sergei Ivanov riigi esimeseks tsiviilisikust kaitseministriks.

APRILL
1. aprill — Jugoslaavia ekspresident Slobodan Milosevic võeti 30 päevaks vahi alla.
 — USA mereväe luurelennuk 24 meeskonnaliikmega pardal tegi pärast kokkupõrget Hiina hävitajaga F-8 hädamaandumise Hainani saarel. Meeskond saadeti kodumaale 12. aprillil.
 — Allianz AG kinnitas pakkumist Dresdner Banki ülevõtmiseks.
5. aprill — Hollandlasest autojuht, kelle furgoonautos lämbus mullu juunis Inglismaal Doveri sadamas surnuks 58 hiina immigranti, mõisteti ettekavatsemata tapmises süüdistatuna 14 aastaks vangi.
6. aprill — Jaapani peaminister Yoshiro Mori teatas otsusest tagasi astuda.
10. aprill — Hollandi parlamendi ülemkoda hääletas ulatuslikest protestidest hoolimata esimesena maailmas eutanaasia legaliseerimise poolt.
11. aprill — Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgi jalgpallistaadionil tekkinud rüseluses sai surma 43 inimest.
12. aprill — Filipiinide sõdurid päästsid ameeriklasest pantvangi Jeffrey Schillingi islamisisside käest, kes ähvardasid tal pea maha lüüa.
15. aprill — ÜRO uurijad vahistasid Bosnia serblasest armeeohvitseri Dragan Obrenovici kahtlustatuna 1995. aastal toime pandud rünnakus moslemite vastu, mida peetakse suurimaks veretööks Euroopas pärast Teist maailmasõda.
20. aprill — Suri Itaalia helilooja ja dirigent Giuseppe Sinopoli.
23. aprill — Ligi 50 aastat tegutsenud Briti Ufobüroo teatas tegevuse lõpetamisest, kuna viimastel aastatel on teated ufode nägemisest pidevalt vähenenud.
 — Jaapani valitseva Liberaaldemokraatliku Partei juhiks ja peaministriks valiti üllatuslikult reformimeelne Junichiro Koizumi.
20. aprill — Peruu õhujõudude lennuk tulistas alla väikelennuki, millega Ameerika misjonärid sõitsid Amazonase piirkonda. Üks misjonär ja tema tütar said surma.
22. aprill — Tšetšeeni-meelsed relvastatud isikud võtsid Istanbuli Swissotelis pantvangi 120 hotellikülalist. Kaksteist tundi kestnud pantvangidraama järel vangid vabastati.
23. aprill — Montenegro iseseisvumise pooldajad saavutasid parlamendivalimistel napi ülekaalu.
24. aprill — Telekommunikatsioonifrima LM Ericsson ja koduelektroonikagigant Sony Corp. teatasid kavatusest oma mobiiltelefoniäri ühendada.
26. aprill — Ukraina kommunistide enamusega parlament avaldas umbusaldust reformimeelsele peaministrile Viktor Juštšenkole ja tema valitsusele.
 — Viis etiooplast kaaperdasid Etioopia õhujõdude lennuki 51 inimesega pardal, mis oli teel Sudaani pealinna Hartumi. Kaaperdajad alistusid üheksa tundi hiljem.
27. aprill — Vene kohus mõistis USA Fulbrighti stipendiaadi John Tobini uimastite omamise, hankimise ja levitamise eest kolmeks aastaks ja üheks kuuks vangi. Hiljem kärbiti karistust ühele aastale.

MAI
2. mai — Saksamaa pealinnas Berliinis avati uus liidukantsleri kantselei.
 — Hiinas hävis maalihkes üheksakorruseline elamu, hukkus 65 inimest.
3. mai — USA hääletati esmakordselt pärast 1947. aastat välja ÜRO Inimõigustekomisjonist.
6. mai — Kasahstanis maandus miljonär Dennis Tito, maailma esimene kosmoseturist, kes külastas 20 miljoni dollari eest rahvusvahelist kosmosejaama.
7. mai — Briti “suure rongiröövi” üks osaline Ronnie Biggs andis end pärast aastakümnetepikkust tagaotsimist Briti politsei kätte.
9. mai — Ghana pealinnas Accras hukkus jalgpallimatšil tekkinud rüseluses 126 inimest.
11. mai — Hollandi kohus mõistis süüdi seitse inimest, kes korraldasid mullu juunis 58 hiinlase surmaga lõppenud immigrantideveo Inglismaale Doverisse.
13. mai — Baski rahvuslased võitsid kohalikud valimised.  — Makedoonia parlament kinnitas ametisse mässuliste albaanlastega rahu teha lubanud ühtsusvalitsuse.
 — Itaalia parlamendivalimistel võidutsesid paremtsentristid eesotsas meediamagnaat Silvio Berlusconiga.
17. mai — Iraani kirdeosas kukkus alla lennuk transpordiministri ja veel 30 inimesega, kes kõik hukkusid.
20. mai — Mongoolia presidendiks valiti tagasi Natsangiin Bagabandi.
24. mai — Demokraadid said üle kuue aasta taas enamuse Senatis, kui vabariiklane James Jeffords end sõltumatuks kuulutas.
 — Mässulised moslemid röövisid Filipiinidel 20 inimest, nende seas kolm ameeriklast.
29. mai — Ukraina parlament kinnitas peaministriks Anatoli Kinahhi.
 — USA-s mõisteti süüdi neli Osama bin Ladeni käsilast, kes osalesid 1998. aasta pommirünnakutes USA Kenya ja Tansaania saatkondadele.
30. mai — Prantsuse eksvälisminister Roland Dumas mõisteti korruptsiooni eest kuueks kuuks vangi.

JUUNI
1. juuni — Nepali kroonprints Dipendra laskis maha kuninga, kuninganna ja veel seitse kuningapere liiget, haavates seejärel raskelt iseennast.
 — Suitsiiditerrorist õhkis end Tel Avivi diskoteegi ees, tappes 17 juudi noorukit ja haavates veel 90.
3. juuni — Peruu presidendiks valiti majandusspetsialist Alejandro Toledo.
4. juuni — Nepali kroonprints Dipendra suri haiglas, kuningaks sai ta onu Gyanendra.
6. juuni — Vene duuma andis loa tuumajäätmete importimiseks
7. juuni — Argentina ekspresident Carlos Menem määrati koduaresti kahtlustatuna illegaalsetes relvatehingutes.
8. juuni — Briti leiboristid eesotsas peaminister Tony Blairiga võitsid ülekaalukalt juba teised üldvalimised järjest.
 — Jaapanis tappis noaga mees algkoolis kaheksa last.
 — Iraani reformimeelne president Mohammad Khatami valiti ülekaalukalt riiki juhtima ka teiseks ametiajaks.
9. juuni — Hiina ja USA teatasid kokkulepete saavutamisest vaidlusküsimustes, mis takistasid Hiina pääsu WTO-sse.
11. juuni — USA-s hukati 1995. aastal 168 inimelu nõudnud Oklahoma pommiplahvatuse korraldaja Timothy McVeigh.
 — Saksa valitsus ja energeetikakompaniid sõlmisid kokkuleppe tuumaenergeetikast loobumise kohta.
15. juuni — Šveitsi teadlased teatasid, et leidsid Omaanist Marsi päritolu meteoriidi.
16. juuni — Euroopa Liidu Göteborgi tippkohtumine otsustas esimesed uued liikmesriigid vastu võtta 2004. aastaks, kohtumist varjutasid ägedad tänavarahutused, mille käigus tulistati kolme inimest.
18. juuni — Bulgaaria eksmonarhi rahvaliikumine võitis parlamendivalimised.
22. juuni — Filipiinide valitsus sõlmis rahuleppe islami äärmusrühmitusega Moro Islami Vabastusrinne.
23. juuni — Peruud tabanud tugevas maavärinas hukkus vähemalt 71 inimest.
 — Venezuelas tabati Peruu tagaotsitav eksluurejuht Vladimiro Montesinos.
28. juuni — Serbia andis Jugoslaavia ekspresidendi Slobodan Milosevici üle Haagi tribunali esindajatele.
 — USA kohus otsustas mitte anda käsku Microsofti killustamiseks.
29. juuni — ÜRO peasekretär Kofi Annan valiti teiseks ametiajaks tagasi.

JUULI
2. juuli — Ameeriklasele Robert Tools’ile siirdati Kentuckys maailma esimene sõltumatult töötav tehissüda.
4. juuli — Siberis alla kukkunud vene reisilennukis said surma kõik 145 pardalviibinut.
 — Argentina ekspresidendile Carlos Menemile esitati süüdistus relvasmugeldamises.
6. juuli — Endine FBI kõrge ametiisik Robert Hanssen tunnistas end süüdi Venemaa kasuks spioneerimises.
9. juuli — Tšiili apellatsioonikohus leidis, et eksdiktaator Augusto Pinochetti ei saa viletsa tervise tõttu kohtu alla anda.
12. juuli — Bulgaaria peaministriks nimetati eksmonarh Simeon II (Saxcoburggotski).
14. juuli — India ja Pakistani liidrid kohtusid esmakordselt üle kahe aasta, kõnelused pingete leevendamiseks aga nurjusid.
16. juuli — Venemaa ja Hiina sõlmisid üle 50 aasta taas sõpruslepingu.
20. juuli — Iisrael hävitas Läänekaldal Hebronis Yasser Arafati liikumise Fatah büroo, hukkus Fatah’ sõjalise tiiva juht.
23. juuli — Indoneesia parlament tagandas president Abdurrahman Wahidi.
24. juuli — Tamili isesesisvusmeelsed sissid ründasid Sri Lanka rahvusvahelist lennuvälja ning kõrvalasuvat õhuväebaasi, tapeti 20 inimest ja hävitati kümmekond lennukit.

AUGUST
3. august — Vene võimud andsid armu USA Fulbrighti stipendiaadile John Tobinile, kes oli narkoäris süüdi mõistetuna pool aastat vanglas istunud.
5. august — Afganistani valitsev Taliban vangistas kaheksa välismaa humanitaarabitöötajat — kaks ameeriklast, neli sakslast ja kaks austraallast — keda süüdistati moslemite seas ristiusu propageerimises.
7. august — Filipiinide valitsus ja separatistlik islamirühmitus Moro Islamivabastusrinne kirjutasid alla vaherahuleppele.
8. august — Mohammad Khatami vannutati teiseks ametiajaks Iraani presidendiks.
9. august — Suitsiiditerrorist õhkis end Jeruusalemma kesklinnas, tappes vähemalt 15 inimest ja tekitades vigastusi ligi 90-le.
11. august — Brunei prints Jefri Bolkiah’, sultan Hassanal Bolkiah’ noorema venna, juhitud pankrotistunud korporatsiooni aktsiad pandi oksjonile.
13. august — Makedoonia rivaalitsevad poliitilised liidrid kirjutasid alla rahuleppele, et teha lõpp kuus kuud kestnud relvakonfliktile ja tuua NATO väed riiki albaanlastest mässajatelt relvi ära korjama.
15. august — Astronoomid teatasid esimese päikesesüsteemi avastamisest väljaspool meie oma.
19. august — Ukraina kaevanduses hukkus metaaniplahvatuses vähemalt 50 inimest.
22. august — Sri Lanka naississid ründasid riigi idaosas politseilaagrit, tapsid 16 politseinikku ja kaks tsiviilisikut ning haavasid 18 inimest.
23. august — Jaapani kohus otsustas, et valitsus peab maksma 375.000 dollarit kahjutasu 15 korealasele, kes jäid ellu vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu Jaapani laeval toimunud plahvatuses.
 — NATO väed saabusid Makedooniasse albaanlastest mässajatelt relvi ära korjama.
25. august — Norra kroonprints Haakon abiellus üksikema ja endise ettekandja Mette-Marit Tjessem Hoibyga.
27. august — Peruu kongress võttis ekspresident Alberto Fujimorilt põhiseadusliku puutumatuse.

SEPTEMBER
1. september — Tokyo kasiino plahvatuses ja tulekahjus hukkus 44 inimest.
3. september — Sierra Leone president Ahmed Tejan Kabbah kohtus sissikomandöri kindral Issa Sesayga ja teatas, et sõda riigis on läbi.
 — Protestiks katse vastu tituleerida Iisraeli rassistlikuks riigiks ei osalenud USA ja Iisrael ÜRO rassismikonverentsil Lõuna-Aafrika Vabariigis.
5. september — Peru peaprokurör esitas endisele presidendile Alberto Fujimorile tapmissüüdistuse, seostades teda kahe karistussalkade veretööga 1990. aastate alguses.
9. september — Afganistani valitseva Talibani vastu võitleva Põhjaliidu komandör Ahmad Shah Masood sai suitsiiditerroristi korraldatud pommiplahvatuses surmavalt haavata. Ta suri 14. septembril.
10. september — Valgevene president Aleksander Lukašenko tuli teiseks viieaastaseks ametiajaks võimule.
 — Marksistist suitsiiditerrorist õhkis end rahvarohkel Istanbuli väljakul, tappes iseenda ja veel kolm inimest, üks neist austraallanna.
11. september — Kolm terroristide kaaperdatud reisilennukit rammisid Maailmakaubanduskeskuse kaksiktorni New Yorgis ja Pentagoni Washingtonis. Neljas lennuk kukkus alla Pennsylvanias. Rünnakutes sai surma üle 3.000 inimese.
15. september — USA president George W. Bush teatas, et Ühendriigid on “sõjas” ning süüdistas 11. septembri rünnakute korraldamises miljonärist saudi dissidenti Osama bin Ladenit.
22. september — Suri Venemaalt pärit viiulikunstnik Isaac Stern. Ta oli 81 aastane.
23. september — Poola ekskommunistlik vasakpartei võitis parlamendivalimised.
24. september — Rahumeelse riigipöördega Komooride pealinna üle võtnud sõjavägi kuulutas presidendiks Ahmed Abubakar Fundi.
27. september — Politseimundris mees tungis istungi ajal Šveitsi Zugi kantoni parlamenti ning lasi seal maha 14 inimest ja iseenda. Haavata sai 15 inimest.
 — Makedoonia albaanlastest mässajate liider teatas oma vägede laialisaatmisest. Eelnevalt oli NATO üksustele loovutatud tuhandeid relvi.

OKTOOBER
1. oktoober — Pakistanis paikneva sissirühmituse suitsiiditerroristid õhkisid Srinagaris Kashmiri osariigi parlamendihoone ees auto ning tapsid vähemalt 29 inimest ja haavasid enam kui 40.
2. oktoober — Zimbabwe ülemkohus andis president Robert Mugabele voli konfiskeerida valgetele kuuluvaid farme ja need mustadele anda.
3. oktoober — Belgia riiklik lennufirma Sabena kuulutas välja pankroti.
4. oktoober — Ukraina armee tulistas õppuste käigus Musta mere kohal kogemata raketiga alla Vene lennuki TU-154, mis oli teel Tel Avivist Novosibirskisse. Kõik 78 pardalviibinut said surma.
5. oktoober — Oskar Schindleri abikaasa, Teise maailmasõja ajal Poola juute päästnud Emilie Schindler suri 94-aastaselt.
7. oktoober — USA alustas õhurünnakuid Afganistanis.
 — Osama bin Laden kuulutas videos, et USA ei näe rahu enne, kui palestiinlased saavad rahus elada.
8. oktoober — Milano Linate lennuväljal põrkasid stardirajal tihedas udus kokku Scandinavian Airlinesi (SAS) reisilennuk ja väikelennuk Cessna. Surma sai 118 inimest.
12. oktoober — Kofi Annan ja ÜRO võitsid Nobeli rahupreemia.
15. oktoober — USA president George W. Bush teatas, et Senati demokraatide liidri Tom Dashle’i büroosse saabus antraksibakterit sisaldanud kiri.
 — Jaapani peaminister Junichiro Koizumi külastas Souli ja vabandas korea rahva ees kannatuste pärast, mida neile põhjustas Jaapani okupatsioon aastatel 1910-45.
17. oktoober — Palestiina Vabastamise Rahvarinde sisside lasid Jeruusalemmas maha Iisraeli paremäärmuslasest turismiministri Rehevam Zeevi.
 — Vene president Vladimir Putin teatas Kuubal asuva Lourdesi radarijaama sulgemisest, et säästa raha võitlusele terrorismiga.
19. oktoober — Jaava lähedal uppus Austraaliast Sumatrale teel olnud Iraagi asüülitaotlejate laev, surma sai vähemalt 350 inimest.
 — USA dessantväelased võtsid esimeste ameeriklastena osa maismaalahingutest Afganistanis, rünnates Talibani liidri mulla Mohammad Omari residentsi Kandaharis, kust Omar ise oli juba põgenenud.
23. oktoober Iiri Vabariiklik Armee (IRA) teatas, et alustab relvade loovutamist, päästmaks Põhja-Iiri rahuprotsessi.

NOVEMBER
1. november — 17. sajandil USA Massachusettsi osariigis Salemi nõiajahi käigus hukatute järeltulijad võisid rõõmustada oma põhjusetult süüdistatud esivanemate süütuks tunnistamise üle.
6. november — Põhja-Iiri mõõdukate protestantide liider David Trimble valiti tagasi provintsi ühtsusvalitsuse esimeseks ministriks.
7. november — New Yorgi linnapeavalimised võitis vabariiklasest meediamagnaat Mike Bloomberg, kes vahetab välja Rudolph Giuliani.
 — Lennufirmade British Airways ja Air France ülehelikiirusega Concorde’id startisid esimesele lennule pärast 2000. aasta ohvriterohket õnnetust, mis Concorde’ide lennud seiskas.
9. november — Dresdenis avati 63 aasta eest Kristalliööl maha põletatud sünagoogi asemele ehitatud uus pühakoda, esimene natsiperioodi järel Ida-Saksamaale ehitatud sünagoog.
 — Afganistani Põhjaliidu väed vallutasid USA õhurünnakute toel Mazar-i-Sharifi linna riigi põhjaosas.
10. november — Hiina võeti 15 aastat kestnud läbirääkimiste järel Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks.
 — Alžeeria põhjaosas sai tormides, tulvades ja maalihetes surma 760 inimest.
 — Suri ameerika kirjanik Ken Kesey, raamatu “Lendas üle käopesa” autor. Ta oli 66-aastane.
12. november — Afganistani Põhjaliit vallutas Herati linna riigi lääneosas.
 — USA-s kukkus New Yorgi eeslinna American Airlines Airbus-300 260 inimesega pardal. Surma sai ka viis inimest lennuki alla jäänud majades.
13. november — Afganistani opositsiooniväed vallutasid Kabuli.
14. november — Maailmakaubandusorganisatsioon (WTO) lõpetas Kataris kuus päeva kestnud kohtumise ja otsustas alustada 2002. aastal vabakaubanduskõnelusi.
15. november — Osama bin Laden teatas väidetavalt Talibanile, et pigem sureb, kui laseb USA-l end vangi võtta.
18. november — Kabulis alustas tööd Afganistani televisioon, mille Taliban viie aasta eest sulges.
19. november — Filipiinide armeesse lülitatud endised islamisissid ründasid Jolo saart ja tapsid 160 inimest.
20. november — OECD teatas oma kaks korda aastas ilmuvas majandusraportis, et maailmamajandus on langenud viimase 20 aasta suurimasse madalseisu.
 — Taani parlamendivalimistel saavutasid võidu Anders Fogh Rasmusseni liberaalid, kes tõrjusid välja viimased 80 aastat valitsenud sotsiaaldemokraadid.
21. november — Connecticutis suri 94-aastane naine viienda ameeriklasena siberi katku.
22. november — Pakistan käskis Talibanil sulgeda saatkonna Islamabadis, mis oli islamiliikumise viimane poliitiline esindus välisriigis.
23. november — Iisraeli sõdurid tapsid Palestiina äärmusrühmituse Hamas sõjalise tiiva liidri Mahmoud Abu Hanoudi.
 — Budapestis võeti vastu esimene rahvusvaheline küberkuritegevust käsitlev konventsioon.
25. november — USA firma Advanced Cell Technology Inc teatas inimembrüo kloonimisest, et kasutada tüvirakke haiguste raviks.
28. november — ÜRO organisatsioon UNAIDS teatas aidsi võidukäigust maailmas — HI-viiruse kandjaid on 40 miljonit.
 — Vietnami kommunistlik parlament kiitis heaks kaubandusleppe USA-ga, mis lõi võimalused normaalseteks kaubandussuheteks pärast ligi 40 aastat kestnud USA sanktsioone.
29. november — Palestiina suitsiiditerrorist lasi bussiplahvatuses õhku iseenda ja kolm juuti.
 — Briti rockmuusik, ansambli The Beatles endine liige George Harrison suri 58 aasta vanuses vähki.

DETSEMBER
1. detsember — Jaapani kroonprintsess Masakol sündis tütar, kes seaduste järgi ei saa pärida Krüsanteemitrooni.
 — Jeruusalemma südalinnas sai suitsiiditerroristide pommiplahvatustes surma kümme ja haavata 150 inimest.
2. detsember — Iisraeli sadamalinnas Haifas sai suitsiiditerroristi pommiplahvatuses surma vähemalt 15 ja haavata 40 inimest.
3. detsember — Palestiina Omavalitsus kehtestas Gaza sektoris ja Jordani läänekaldal eriolukorra ning vahistas 75 äärmusrühmituse Hamas liiget.
5. detsember — Afganistani rühmitused kirjutasid Bonnis alla Talibani-järgse ajutise valitsuse moodustamise kokkuleppele ja määrasid peaministriks puštude liidri Hamid Karzai.
6. detsember — Itaalia võimud andsid loa ehitada mitu teisaldatavat tammi, et peatada Venezia vajumist.
7. detsember — Taliban loovutas oma peakorteri Kandahari Afganistani lõunaosas.
10. detsember — Pristinas pidas avaistungi Kosovo esimene paljurahvuseline parlament pärast 1999. aasta serblaste ja albaanlaste konflikti.
11. detsember — Washingtonis esitati esimene süüdistus seoses USA 11. septembri terrorirünnakutega. Süüdistuse terrorivandenõus sai maroko päritolu Prantsuse kodanik Zaccarias Moussaoui.
13. detsember — Iisrael otsustas katkestada kõik kontaktid Palestiina Omavalitsuse esimehe Yasser Arafatiga, süüdistades teda tegevusetuses terrorismi vastu võitlemisel.
 — Vähemalt viis suitsiiditerroristi ründasid India parlamendihoonet, tulevahetuses sai surma 14 inimest.
 — Pentagon avaldas koos ingliskeelse tõlkega videosalvestuse, mis USA sõnul tõestab Osama bin Ladeni süüd 11. septembri terrorirünnakutes.
14. detsember — Euroopa Liit alustas Belgias Laekenis tippkohtumist, mis oli valdavalt pühendatud liidu laienemiseks vajalikele reformidele.
15. detsember — Portugali valitsev Sotsialistlik Partei sai kohalikel valimistel lüüa. Suuremad linnad läksid paremtsentristliku opositsooni valdusse ja peaminister Antonio Guterres astus järgmisel päeval tagasi.
 — Palestiina liider Yasser Arafat kutsus Ram Allah’s esinedes palestiinlasi üles lõpetama rünnakud Iisraeli vastu ja jätkata rahuprotsessi.
 — Kuubale saabus orkaaniohvrite abistamiseks esimene laadung toiduaineid, mis USA 40 aastat väldanud Kuuba-vastase kaubandusembargo riigile müüs.
17. detsember — Haiti sõjaväepolitsei surus maha riigipöördekatse presidendipalees, mille käigus sai surma kaheksa inimest.
18. detsember — USA föderaalkohus tühistas endisele ajakirjanikule Mumia Abu-Jamalile 1981. aastal Philadelphia politseiniku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse ja otsustas kohtuotsuse uuesti läbi vaadata.
19. detsember — Afganistani ajutine valitsus soostus lubama kuueks kuuks riiki 3000 mehelise ÜRO rahuväe.
 — Argentina presidendi Fernando de la Rua valitsus kehtestas riigis puhkenud protestimeeleavalduste ja rüüstamiste tõttu erakorralise olukorra.
20. detsember — Majanduskriisis Argentina president Fernando de la Rua astus üle 20 inimelu nõudnud tänavameeleavalduste järel tagasi.
 — Senegali riigi rajanud president Leopold Sedar Senghor suri 95 aastaselt Prantsusmaal.
21. detsember — Palestiina äärmusrühmitus Hamas teatas Iisraeli-vastaste suitsiidirünnakute peatamisest.
 — Sri Lanka uus valitsus teatas vaherahust tamili sissidega, avades võimaluse alustada rahukõnelusi ja teha lõpp aastakümneid väldanud lahingutele, milles on surma saanud üle 60.000 inimese.
 — India kutsus oma suursaadiku Pakistanist tagasi, kuna Islamabad ei astunud samme separatistlike rühmituste vastu, keda New Delhi süüdistab oma parlamendi ründamises.
22. detsember — Kabulis vannutati ametisse Afganistani ajutine valitsus.