Aastaraport: Saksa sõjatehnika lahinguvalmidus on dramaatiliselt madal ning puudu on 21 000 ohvitseri ja allohvitseri

 (53)
Aastaraport: Saksa sõjatehnika lahinguvalmidus on dramaatiliselt madal ning puudu on 21 000 ohvitseri ja allohvitseri
Foto: Ints Kalninš, REUTERS

Saksamaa parlamendi Bundeswehri tegevust jälgiv eriesindaja, sotsiaaldemokraat Hans-Peter Bartels kirjeldas täna aastaraportis olukorda Saksamaa relvajõududes dramaatiliste sõnadega. Puudujäägid personali ja materjali osas on Bartelsi sõnul osaliselt veelgi kasvanud, vahendab Süddeutsche Zeitung.

Mõni päev tagasi teatasid erinevad Saksa meediaväljaanded puuduvatest telkidest ja ebapiisavast arvust lahinguvalmis tankidest, mille tõttu sattus kriitikatule alla kaitseministri kohusetäitja Ursula von der Leyen.

Bartels nimetab relvasüsteemide lahinguvalmidust „dramaatiliselt madalaks”, kusjuures personali valdkonnas on tohutu alamehitatus suurenenud.

Raportis kinnitatakse meedia teateid Bundeswehri ulatuslike materjaliprobleemide kohta. Helikopterid: „defitsiitkaup”. Allveelaevade kasutatavus: „ebakindel”. Peamiste relvasüsteemide lahinguvalmidus: „dramaatiliselt madal”. Tankide Leopard moderniseerimine: „kaugelt liiga aeglane”. Tankide arv: 244-st vaid 95 on lahinguvalmis. Puudu on isegi puugikaitseriietus.

Bartels kirjeldab, kuidas Saksa sõdurid peavad välismaal teiste riikide õhutransporti kasutama, kuidas pataljonid omavahel relvi välja laenutavad, sest harjutus- ja väljaõppematerjali on puudu. 2017. aasta helikopteriõnnetuses süüdistab Bartels puuduvat väljaõpet seda tüüpi kopteritel.

Seotud lood:

Häid sõnul on Bartelsil öelda vaid saabaste kohta.

Ka infrastruktuur kohati laguneb. Raporti järgi kurtsid lahingukopterirügemendi sõdurid, et häbenevad hoonete halva seisundi pärast külalisi vastu võtta.

Ka personali osas on puudujäägid endiselt suured. Nagu varem, valitseb raporti järgi „tohutu personali alamehitatus”. 21 000 ohvitseri ja allohvitseri kohta on täitmata. Sõdurid on ülekoormatud. Puuduva personali tõttu kannatab ka väljaõpe.

Raportis kritiseeritakse ka kasvavat bürokraatiat ja tsentraliseerimist, mis viivad vastutuse hajumise ja oma koha kindlustamiseni. Keegi ei tunne ennast enam vastutavana.

Probleemina tuuakse raportis esile ka paremäärmusluse levik Bundeswehris. Sõjaväe vastuluureteenistus (MAD) teatas 2017. aastal 379 uuest kahtlustatavast paremäärmusluse juhtumist. 2016. aastal oli neid 230. Kahtlustatavaid uusi islamiäärmusluse juhtumeid oli 2017. aastal 46 (2016. aastal 50).

Bartels on saanud sõduritelt enam kui 4000 kaebust. 305 neist puudutavad kuritegusid seksuaalse orientatsiooni vastu.