Aastatel 1991-1992 kestnud Lõuna-Osseetia sõda jättis suurema osa Lõuna-Osseetiast Venemaa toetatud, kuid rahvusvaheliselt tunnustamata kohalike võimumeeste kontrolli alla. Sellest tekkinud pinged eskaleerusid 2008. aasta suvekuude jooksul, kuni augusti algul puhkes uus suur Kaukaasia relvakonflikt.

Sõjasädemed paisuvad leekideks

Ööl vastu 8. augustit 2008 alustas Gruusia rünnakut end juba 1990ndatel iseseisvaks kuulutanud Lõuna-Osseetia vastu. Järgmisel päeval reageeris Venemaa, saates lisaks nn rahuvalvajetele oma vägesid lägi Roki tunneli Lõuna-Osseetiasse ja alustades maalt ning õhust Gruusia põhiterritooriumi pommitamist.

Vene ja Lõuna-Osseetia väed astusid Gruusia vägede vastu sõja suurimas, kolm päeva kestnud Tshinvali lahingus. Samal ajal blokeeris Vene laevastik Gruusia ranniku ja saatis kaldale dessantväelased.

Avatakse "teine rinne"

9. augustil avasid Vene ja Abhaasia väed teise rinde, rünnates seni Gruusia kontrolli all olnud Kodori orgu ning sisenesid Lääne-Gruusiasse. Pärast viiepäevaseid ränki lahinguid tõrjuti Gruusia väed Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast välja. Vene väed sisenesid Gruusia põhiterritooriumile ning okupeerisid teiste hulgas Poti ja Gori linnad.

Sarkozy-Medvedevi vaherahuplaan

Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ja Euroopa Liidu vahendusel jõudsid vaenupooled 12. augustil esialgse vaherahuleppeni, millele Gruusia kirjutas alla 15. augustil Tbilisis ja Venemaa 16. augustil Moskvas.

Pärast vaherahule alla kirjutamist tõmbas Venemaa põhiosa oma vägedest Gruusia põhiterritooriumilt välja, kuid lahingutegevus kohe ei lõppenud. Lõuna-Osseetia ja Abhaasia piiridele loodi „puhvertsoonid” ning Venemaa seadis Gruusia põhiterritooriumil Potis, Senakis ja Perevis üles oma kontrollpunktid.

Tbilisi kaotab lõplikult mässulised alad

26. augustil tunnustas Venemaa Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust. 8. oktoobriks tõmbas Venemaa oma väed Gruusia põhiterritooriumilt välja, kuid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia jäid Vene vägede kontrolli alla, sealhulgas ka need alad, mis enne sõda olid Gruusia valduses.

Esimeste kuude jooksul pärast sõja lõppu toimus toimus konfliktitsoonides mitmeid intsidente. 2009. aastal on olukord piirkonnas endiselt pingeline.

Venemaa ja Gruusia on pärast kuuma sõja lõppemist olnud pidevas propagandasõjas, süüdistades vastastikku teineteist sõja alustamises.

Vesti TV kokkuvõte sõjapäevadest


Saabuvad Euroopa Liidu vaatlejad

Kuuepunktilise rahulepingu järgi anti Euroopa Liidu missioonile luba jälgida vaenupoolte tegevust mõlemal pool kontrolljoont. Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse vaatlejaid aga ei lastud ja nii pidid nad toetuma Gruusia politsei ja armee kontrollpunktide antud informatsioonile, mis omakorda on kogutud tsiviilisikute kuulujuttude põhjal.

Mõningased suhted on loodud ka kohalike võitlejate ja Vene piirivalvuritega, kes kontrollivad sissepääsu separatistlikele territooriumidele. Kohalikud võitlejad on aga sageli purjus ja ettearvamatud.

Euroopa Liidu missiooni juht Hansjörg Haber usub, et vaatlejate kohalolek on aidanud regiooni stabiliseerida. Hoolimata sellest liiguvad diplomaatilised läbirääkimised Genfis teosammul.

Sajad tuhanded inimesed on viimase ja eelmiste sõdade tõttu kodudest lahkuma sunnitud ning pole näha, et nad võiksid lähemal ajal kodupaikadesse naasta.

Reuters Gruusia kannatustest

Saakašvili testib lääne kannatust

Gruusia isepäine president Mihheil Saakašvili on Euroopa riikide kannatuse proovile pannud, kuid tema trumpkaardiks on Ameerika Ühendriikide vankumatu toetus.

Juulis külastas Gruusiat Washingtoni "teine mees" Joseph Biden, kes lubas, et USA toetab kindlalt Gruusia territoriaalset terviklikkust ja demokraatia arengut. Washingtonis on retoorika, tõsi küll, veidi mõõdukam.

Saakašvili tundub olevat immuunne avalikkuse rahulolematuse suhtes. Ei olda rahul presidendi tegutsemisega sõja ajal ega ka tema majanduspoliitikaga.

Aprillis ja mais vallutasid Tbilisi tänavad meeleavaldajad, nõudes Saakašvili tagasiastumist. Siiski tundub, et opositsiooniparteid pole võimelised välja panema ühtset kandidaati, kes suudaks karismaatilist Saakašvilit tõeliselt ohustada.

Materiaalsed kahjud

Lisaks inimohvritele põhjustas sõda Venemaaga Gruusiale hinnanguliselt miljardi dollari (11 miljardit krooni) ulatuses materiaalset kahju. Veelgi suurema hoobi sai Gruusia usaldusväärsus välisinvestorite silmis.

4,55 miljardi dollari (50 miljardit krooni) suurune rahvusvaheline abi andis majandusele pärast sõda esialgu taas hoo sisse, kuid selle pidurdas kohe maha alanud ülemaailmne majanduskriis.

Hetkel tundub, et pinged Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ümber on jõudnud teatavasse patiseisu, kus uuest konfliktist oleks nii Gruusial kui Venemaal rohkem kaotada kui võita.