4/20 ehk „kanepipüha“ tõotab tänavu rekordilist seadusliku kanepi müüki

 (4)
4/20 ehk „kanepipüha“ tõotab tänavu rekordilist seadusliku kanepi müüki
Foto: AFP/ Scanpix

Täna tähistavad kanepisuitsetajad üle maailma nn õnneliku 20. aprilli ehk „4/20“.

Ameerika Ühendriikides tuleb tänavune 20. aprill teisiti: kanep ei ole enam föderaalseaduste kohaselt esimese astme narkootikum, nagu seda on fentanüül või heroiin, ja kaks kolmandikku osariikidest, aga ka põhjanaaber Kanada, lubavad kanepi tarvitamist meditsiinilisel ja/või rekreatsioonilisel otstarbel.

Arvatakse, et tänavu purunevad kõik varasemad rekordid, mis puudutavad kanepi seaduslikku müüki. „Tõenäoliselt saab see olema ajaloo suurim 4/20,“ ütles kanepi turundusekspert Anne Fleshman uudistekanalile Yahoo News. Juba ajalooliselt suureneb kanepitoodete müük just 20. aprilli paiku, ulatudes sõltuvalt osariigist 50-60% kasvuni.

On erinevaid verisoone, miks tähistatakse „kanepipüha“ just 20. aprillil, ent ühe tuntuma loo kohaselt otsustas 1970ndatel grupp California San Rafaeli kooliõpilasi pärast tunde, täpselt kell 16.20 (4.20) Louis Pasteuri ausamba juures koguneda, et alustada väidetavalt lähikonnas asuva valveta kanepipõllu otsimist.

Teadaolevalt jäi see salapärane põld neil leidmata, aga „4/20” jõudis järgnevatel aastakümnetel sümbolina sadadesse raamatutesse ja lauludesse. Tänaseks on see muutunud de facto pühaks kanepitarvitajatele üle kogu maailma, olles laialdaselt tuntud kui päev, mil rohetaime tarvitatakse ja avaldatakse toetust selle legaliseerimisele.

Õnnelik 4/20“ Eestis?

Tasub siiski märkida, et Eesti seadus suhtub kanepisse jäigalt: tarvitamine, kasvatamine, omamine, ostmine ja müümine ei ole tänase päevani seaduslik. Tarvitamise ja väikeses koguses omamine on väärtegu ning karistatav rahatrahviga (kuritegu alates 7,5 grammist). Teadaolevalt on pea kolmandik kõigist narkoväärtegudest Eestis seotud just kanepiga.

Taime kasvatamise eest on võimalik karistada kuni viie aastase vangistusega.

7,5 või enama grammi kanepi omamise eest korduval vahelejäämisel on maksimaalne võimalik teoreetiline karistusmäär Eestis viisteist aastat, mis on sama karm, kui inimese tapmise eest.