2012. aastal oodatakse maailma lõppu. Kuidas see võiks tulla?

 (119)
2012. aastal oodatakse maailma lõppu. Kuidas see võiks tulla?
AFP/Scanpix

Maaliline Edela-Prantsusmaa küla Bugarach ootab ufoentusiastide invasiooni. Viimased usuvad, et see on ainuke koht, kus 2012. aastal on võimalik maailma lõpp üle elada. Briti ajaleht Daily Telegraph uuris, millised on kõige populaarsemate viimsepäevastsenaariumidega seotud faktid ja väljamõeldised.

1. Tulnukate invasioon / valitsuse kinnitus maaväliste kontaktide kohta

Uurijad on avastanud, et hirm tulnukate rünnaku ees kasvab, kui inimestel on suurem hirm palju maisemate asjade ees.

Uskujad väidavad, et tulnukate rünnaku ohu suurenemisest annavad tunnistust ufodega kohtumiste arvu suurenemine, lendava taldriku väidetav allakukkumine USA-s Roswellis 1947. aastal ning mitmed pealtnäha usutavad fotod ja videod kummalistest objektidest taevas.

Tõendid: fotod, videod, ametlikud teated, mis kinnitavad, et valitsused on üle maailma jälginud ufode tegevust üle 50 aasta, ufode poolt röövitute lood ja teised aktivistide väited.

Tõenäosus: 0,1/10

2. Nibiru/planeet X/Wormwood

Tuhanded veebifoorumid ja -lehed väidavad, et millalgi 21. sajandi alguses põrkab varem avastamata planeet Maaga kokku või möödub sellest väga lähedalt, hävitades tsivilisatsiooni ja tekitades tohutu kataklüsmi.

Nibiru mõtles 1960. aastate lõpus oma raamatus välja Zechariah Sitchin, kelle järgi on Nibiru meie päikesesüsteemi planeet, millel on väga väljavenitatud orbiit ja mis saabub päikesesüsteemi südamesse iga 3700 aasta järel. Sitchin ei väitnud siiski, et Nibiru on Maale ohtlik.

Mõned väidavad, et Nibiru on Päikese pruun kääbusõde, mida nähakse esimest korda selle aasta lõpus.

Tõendid: väga vähe. Mõned viitavad NASA 2005. aasta teatele, et päikesesüsteemi äärealadel avastati kümnes planeet ning paljud arvavad, et see möödub Maast lähedalt 2012. aastal. See planeet ei liigu aga üsna kindlalt päikesesüsteemi sisealadele.

Tõenäosus: 0,2/10

3. Päikesekatastroof

See on üks maailmalõpu stsenaariumeid, mis on seotud maiade kalendri lõpuga ja mida võib olla võimalik teaduslikult tõestada. Selle stsenaariumi järgi põhjustab Maal tohutu katastroofi Päikese protuberants või gaaside plahvatus 2012. aasta detsembris. Selliste katastroofiliste sündmuste toimumisest minevikus pole tõendeid.

Tõendid: vaatluste tulemusena täheldatud Päikese 11-aastase tsükli ja maiade kalendri ajatsüklite vahel võib olla mõningaid kokkulangevusi, kuigi see tõend on üsna nõrk. Kuigi protuberants võib tekitada probleeme satelliitidele, vigastusi kaitsmata astronautidele ja elektrikatkestusi, ei ole see piisavalt tugev Maa hävitamiseks, kindlasti mitte 2012. aastal. Kauges tulevikus, kui Päike on oma kütuse ära kulutanud, suureneb ta enamiku teadlaste arvates punaseks hiidtäheks ja neelab Maa. Seda ei juhtu aga enne viie miljardi aasta möödumist. Eelmisel aastal lükkas maiade hõimujuht väited ümber, kinnitades, et aeg ei lõpe 21. detsembril 2012. aastal. Apolinario Chile Pixtun teatas, et on väsinud pidevatest küsimustest maailma lõpu kohta. Ka NASA kinnitab, et maailm ei lõpe 21. detsembril 2012.

Tõenäosus: 0,3/10

4. Magnetpooluse nihkumine

Suur osa maailmalõpu uskujatest usuvad, et Maa magnetpooluste dramaatiline nihkumine on lähedal ning see paneb Maa tagurpidi pöörlema ja toob kaasa katastroofilised sündmused.

Toetutakse tõenditele pooluste nihkumisest Maa minevikus ning väitele, et neid nihkumisi on võimalik välja arvutada, uurides päikeseplekke või magnetväljade teooriat. Paljud usuvad, et maiad ja vanad egiptlased avastasid tõendeid pooluste nihkumise kohta tulevikus ning tänapäeva valitsused varjavad neid saladusi.

Tõendid: Princetoni ja Toulouse’i Paul Sabatier’ ülikoolide teadlaste töö näitab, et Maa tasakaalustas end ümber 800 miljonit aastat tagasi. Nad uurisid magnetilisi mineraale Norra settekivimites ja leidsid, et põhjapoolus nihkus vähem kui 20 miljoni aastaga üle 50 kraadi (veerand vahemaast pooluselt poolusele).

Teised teadlased on avastanud, et aastaaegade vaheldumine mõlemal poolusel mõjutab pooluste asukohta. Teadlaste ja maailmalõpu uskujate arvamused lähevad aga järsult lahku võimaliku pooluste nihkumise ajalise kestvuse üle.

Kui apokalüpsise visionäärid usuvad, et nihkumine võib toimuda väga lühikese aja jooksul, arvavad geoloogid, et see võib juhtuda miljoni aasta jooksul.

Tõenäosus: 1/10

5. Supervulkaan

Supervulkaani purse oleks suurem kui ükski vulkaanipurse moodsas ajaloos. Teadlased usuvad, et see juhtub siis, kui maakooreni jõudev magma ei suuda sellest läbi murda.

Sellest tekkiv surve tähendaks seda, et ühel hetkel häviks suur maismaapiirkond, kui magma taeva poole purskub. Selline sündmus võib õhku paisata miljoneid tonne pinnast ja mürkgaase, mis põhjustaks niinimetatud tuumatalve ja jääaja või halvemal juhul hävitaks elu mõnes planeedi osas või kogu Maal.

Tõendid: peamine mureallikas seoses 2012. aasta ja supervulkaanidega on Yellowstone’i rahvuspark USA-s.

Satelliidipildid on viimaste aastate jooksul näidanud muutusi sulakivimite liikumises 16 kilomeetri sügavusel maa all.

Wayne Thatcher USA geoloogiateenistusest ütles ajakirjale Nature: „Me teame nüüd kui liikuv ja rahutu Yellowstone tegelikult on.”

Keegi ei tea tegelikult, kas Yellowstone’is toimub supervulkaani purse või millal selline sündmus võiks aset leida.

Tõenäosus: 1/10

6. Kolmas maailmasõda

Peaaegu kohe pärast Teise maailmasõja lõppu 1945. aastal ning lääneriikide ja idabloki vastuseisu algust tekkis hirm, et maailm kistakse uude suurde konflikti.

Kui Nõukogude Liit pani kaks aastat hiljem plahvatama oma esimese tuumapommi, algas tuumavõidujooks. Seda kiirendas veelgi vesiniku- ehk termotuumapommi leiutamine. Tuumavõidujooks kulmineerus 1962. aastal Kuuba raketikriisiga, kui täiemõõtmeline tuumasõda USA ja Nõukogude Liidu vahel oli kõige lähemal.

Relvastumine jätkus 1970. ja 1980. aastatel, kuid Kremli ja Valge Maja vaheline eriotstarbeline otseliin ning relvastuskontrollilepped vähendasid tuumasõja kogemata puhkemise võimalust. Oht vähenes veelgi 1990. aastatel Nõukogude Liidu lagunemisega. Mõned usuvad, et tuumasõjani võivad viia sõjamängud Põhja- ja Lõuna-Korea vahel.

Tõendid: tuumasõjahirm keskendub tänapäeval Hiina kasvavale võimsusele ja USA vastusele sellele ning võimalikele sõdadele India ja Pakistani või kahe Korea vahel, mis võivad eskaleeruda ülemaailmseteks konfliktideks.

Tõenäosus: 1,5/10

7. Massiliste ohvritega terrorism

Alates 11. septembrist 2001 ja ligi 3000 inimese surmast New Yorgis ja Washingtonis kardetakse, et al-Qaida või mõni muu terroriorganisatsioon võib oma käsutusse saada massihävitusrelvad ning hävitada mõne suure Lääne linna või korraldada keemia- või bioloogilise rünnaku.

Paljud vandenõuteooriad, eriti need, milles väidetakse, et 9/11 rünnakud oli tegelikult kavandatud ja täide viidud USA valitsuse poolt, keskenduvad sellele, et korraldatakse võltstuumarünnak, et pöörata tähelepanu kõrvale Lääne muredelt ning kehtestada sõjaseisukord ja totalitaarne riigikord.

Tõendid: Osama bin Laden kuulutas mõni aasta tagasi, et al-Qaidal on mitu tuumaseadeldist, kuid need on ainult heidutuseks. Mõningal määral on muret tuntud endise Nõukogude Liidu valveta jäänud tuumarelvade, eriti niinimetatud „kohvrituumapommide” pärast.

Pole aga tõendeid selle kohta, et al-Qaidal või kellelgi teisel oleks tuumarelvi ning mitmed Suurbritannia terroristide katsed toota närvigaase või bioloogilisi relvi on läbi kukkunud. Muret tuntakse Pakistani ebastabiilse režiimi pärast. Kardetakse, et al-Qaida või Taliban kukutavad Pakistani valitsuse ja saavad riigi tuumarelvad oma käsutusse.

Tõenäosus: 2/10

8. Naftatootmise tipp

Maailma naftavarude vähenemine on reaalsus ja musta kulda tarbitakse järjest suuremaid koguseid.

Naftatootmise tipu teooria keskendub nõudmisele ja pakkumisele ning selle kohaselt ületab nõudlus ühel hetkel pakkumise. Mõned usuvad, et see on juba juhtunud, teised peavad seda tõenäoliseks millalgi praeguse hetke ja 2020. aasta vahel.

Maailmalõpule keskendunud veebilehed seovad naftatootmise tipu maiade kalendri lõpuga 2012. aastal. Nafta nõudluse pakkumisest suuremaks kasvamine võib kogu maailmas kaasa tuua rängad tagajärjed, võttes arvesse, et enamik riike sõltub naftast energeetiliselt, sellest sõltub täielikult kogu põllumajandus väätiste ja pestitsiidide näol ning ka plastiku tootmine. Naftatootmise tipule järgnevat ühiskonnakorralduse kollapsit tuleb seega tõsiselt võtta.

Tõendid: naftatootmise tipp on lähedalseisev tõsiasi, kuid alles jääb kaks küsimust: millal see juhtub ja kas maailm suudab õigeks ajaks alternatiivsed energiaallikad välja töötada?

Tõenäosus: 4/10

9. Mesilaste hukkumine

Üle kolmandiku USA mesilasperedest hukkus 2008. aasta talvel. Sündroom, mille puhul kõik töömesilased tarus äkki surevad ja ellu jääb vaid mesilasema, on levinud ka Euroopa riikidesse Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse, Portugali ja Hispaaniasse.

Põhjuseks on pakutud mitmeid haigusi, taimekaitsemürke, viirusi, kliimamuutust, mobiiltelefone ja muud, kuid ükski neist pole kinnitust leidnud.

Leitud pole ka mingit vahendit mesilaste suremise takistamiseks ning ülemaailmne pandeemia, mis viiks meemesilaste täieliku väljasuremiseni, muutub reaalseks võimaluseks.

Tõendid: lisaks meesaagist ilmajäämisele kaoksid ilma mesilasteta mitmed taimed, mis on inimeste elus püsimiseks hädavajalikud, sealhulgas soja, puuvill, mitmed pähklid, viinamarjad, õunad ja päevalilled, mis on suure osa maailma taimeõli allikaks. Kolmandik maailma toiduvarudest on otseselt seotud mesilaste tegevusega. Kui mesilased välja sureksid, tekiks tõsine toidupuudus, nälg, vägivald ja rahutused.

Tõenäosus: 7/10

10. Keskkonnakatastroof

Tänapäeva mantra on kliimamuutus ehk inimese tekitatud ülemaailmne soojenemine. Eelmistel aastakümnetel räägiti reostusest, pinnase erosioonist, osoonikihi hävimisest ja saabuvast jääajast.

Pole loomulikult mingit kahtlust, et inimese mõju keskkonnale suureneb, kuigi paljud arvavad, et ülemaailmne soojenemine on liberaalide vandenõu ja maailm on viimase aastakümne jooksul hoopis külmemaks muutunud.

Totaalne keskkonnakatastroof kliima soojenemise näol, merede reostumine mõnes asustatud maailma osas või elutähtsate liikide väljasuremine avaldaks tsivilisatsioonile tohutut mõju ning muudaks osa maailmast elamiskõlbmatuks.

Tõendid: mõned teadlased väidavad, et ülemaailmne keskmine temperatuur on tõusnud juba vähemalt sada aastat. NASA teadlased on teatanud, et viimane aastakümme oli seni teada olevatest kõige soojem, mis kinnitab globaalse soojenemise jätkumist.

Tõenäosus: 7/10