2012. aasta üle elanud eurot ootavad uued raskused

 (46)
2012. aasta üle elanud eurot ootavad uued raskused
Foto: Andres Putting

Kriisirohke aasta jooksul mitu korda maha kantud euro tuli 2012. aastast eluga välja, kuid 2013. aasta võib rasketes majandusoludes sama keerukaks osutuda.

Aasta lõppes edukalt tänu 17 euroriigi kokkuleppele eraldada Kreekale kaua kinnipeetud laenumakse, et riik pankrotist pääseks ja eurotsoon ei laguneks, vahendab BNS.

Ateena täitis omakorda oma lubaduse - järjekordsed kokkuhoiumeetmed, majandusreformid ja säästueelarve, et langetada riigi määratu võlakoorem 2020. aastaks 124 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Tänu karmima rahandus- ja majanduskoordinatsiooni suunas liikumisele lõpetas Euroopa käesoleva aasta prognoositust palju paremas seisus.

Mitu kuud suudeti rääkida vaid sellest, kui tõenäoline on Kreeka lahkumine euroalast ja mida see bloki tulevikule tähendaks.

"Nüüd on kadunud väljavaade, et liikmesriik eurotsoonist lahkub," ütles Janis Emmanouilidis mõttekojast European Policy Centre (EPC).

Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor's kergitas 18. detsembril Kreeka võlareitingut kuue pügala võrra tasemele B-/B ja jättis väljavaate stabiilseks.

"See peegeldab peamiselt meie veendumust selles, et eurotsooni riigid kavatsevad Kreeka liikmesust otsustavalt hoida," märgiti agentuuri teadaandes.

Seotud lood:

Kreeka rahandusminister Yannis Stournaras tervitas sammu, kuid toonitas, et ees on veel pikk ja raske tee.

Vahest suurim läbimurre oli Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi suvine avaldus, et ta teeb euro päästmiseks kõik, mis suudab.

Septembris ütles Draghi Euroopa parlamendis, et EKP on vajaduse korral valmis ostma riikide kuni kolmeaastaseid võlakirju.

Selle viivitamatu tagajärg oli laenuintresside langemine, eriti Hispaania ja Itaalia jaoks, millele prognoositi sarnaselt Kreekale, Iirimaale ja Portugalile päästepaketi palumist.

Intresside alanemine ja Hispaania pangandussektori abistamine 100 miljardi euroga aitas Hispaanial seda saatust vältida ning aasta lõpus pidasid vaid vähesed Madrid võlakriisi uusimaks ohvriks.

Kuid osa analüütikuid rõhutab, et ei tasu hoogu sattuda - järgmised kaks aastat paistavad lahtised ning arutelud eurotsooni põhjalikuma lõimumise üle võivad kaootilisteks osutuda. Sügavad erimeelsused võivad turgudel uusi pingeid tekitada.

Ennekõike on ebakindluse põhjuseks poliitika - Saksamaal ja Itaalias toimuvad üldvalimised ning olukord Kreekas on endiselt "noateral", nentis Emmanouilidis.