16 vastust põhiküsimustele koroonaviiruse kohta

 (231)
16 vastust põhiküsimustele koroonaviiruse kohta
Foto: KIM HONG-JI, REUTERS

Soome ajaleht Ilta-Sanomat vastas põhilistele küsimustele koroonaviiruse kohta.

1. Kui kaua viirus erinevatel pindadel elus püsib? Kas on väikseimatki võimalust saada viirus Hiinast tellitud kaupadelt?

Koroonaviirus nakkub peamiselt piisknakkusena ehk ta võib nakkuda ka puudutades pindu, kus on nakatunud isiku välja köhitud vedeliku piisku. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel ei ole kindel, kui kaua uus koroonaviirus pindadel vastu peab. Näib aga, et see käitub samamoodi nagu teised koroonaviirused. Uurimistulemused viitavad sellele, et viirus võib pindadel säilida sõltuvalt tingimustest mõnest tunnist kuni mitme päevani.

WHO teatel ei ole siiski tõenäoline, et inimene saaks koroonaviiruse Hiinast saadetud pakist. Pakk reisib pika maa ning puutub kokku erinevate tingimuste ja temperatuuridega, mistõttu on nakatumise oht väike.

2. Kuidas nakatumisest hoiduda?

Seotud lood:

WHO soovitab regulaarset kätepesu põhjalikult vee ja seebiga või desinfitseerimisvahendiga. Vältida tuleks silmade, suu või nina puudutamist, sest viirus võib külge hakata kätelt.

Köhivast või aevastavast inimesest tuleks end hoida vähemalt meetri kaugusele. Köhides või aevastades kata suu ja nina kinni küünarvarre või taskurätiga, mis tuleb kohe ära visata.

3. Kas sümtomeid hoiab ära/leevendab kopsupõletiku vaktsiin?

Pneumokokivaktsiin või HIB-vaktsiin bakteri Haemophilus influenzae tüüp B (HIB) põhjustatud haiguste vastu ei kaitse uue koroonaviiruse vastu.

4. Millised on esimesed sümptomid, mille järel tuleks arsti poole pöörduda?

Koroonaviiruse põhjustatud haigus tundub algavat palaviku ja kuiva köhaga. Umbes nädala järel on patsiendil hingamisraskusi ja mõned patsiendid tuleb panna haiglaravile.

WHO on nimetanud kõige tavalisemateks sümptomiteks palaviku, väsimuse ja kuiva köha. Mõnedel patsientidel võib olla valusid, kinnine või vesine nina, valus kurk või kõhulahtisus. Sümptomid on tihti kerged ja algavad järkjärgult.

Kõigil nakatunutel sümptomeid ei tekigi.

Umbes 80% nakatunutest paraneb ilma erilise ravita. Umbes iga kuues haigestub tõsiselt ja kannatab hingamisraskuste all. Raskelt haigestunutel on sageli kõrge vererõhk, südameprobleeme või diabeet.

5. Mis on koroonaviiruse juures nii tappev? Millesse on inimesed surnud?

Covid-19 võib areneda kopsupõletikuks. Nii võitleb inimese immuunsüsteem viiruse vastu. Mõnikord võib keha rünnata ka terveid kudesid.

Seda, kuidas immuunsüsteem viirusele reageerib ja millesse inimene sureb, mõjutavad mitmed tegurid.

„Teistest hingamisteede viirustest saadud kogemuste põhjal tundub nii, et tegemist on hingamisteid kahjustava viiruse, teiste infektsioonide ja isiku immuunsüsteemi vastuse kombinatsiooniga,” hindas Massachusettsi üldhaigla nakkushaiguste ekspert Erica Shenoy.

Viiruste uurija Vineet Menachery usub, et koroonaviirus funktsioneerib samal viisil kui selle sugulane SARS. Kui SARS pääseb sügavale kopsudesse, hakkab see kahjustama kopsurakke. Rakukahjustuste suurenedes hakkab kopsukude jäigastuma, mille tõttu saavad süda ja muud elundid suurema koormuse.

6. Meedias on väidetud, et koroonaviirus pääses välja Wuhani laboratooriumist. Mida on teada selle kohta?

Pärast koroonaviiruse epideemia puhkemist hakkas internetis levima vandenõuteooria viiruse algupära kohta. Ühe sellise teooria järgi pääses viirus valla Wuhani viroloogiainstituudist, sest biojulgeolekulaboratooriumis on uuritud nahkhiirte koroonaviirusi. Kõige pöörasemate teooriate järgi loodi viirus laboratooriumis.

Instituudi töötajad on korduvalt eitanud, et viirus on sealt valla pääsenud.

Veebruari keskel kirjutas 27 hinnatud tervishoiueksperti meditsiiniajakirjas Lancet vandenõuteooriate kummutamiseks, et viiruse kõige tõenäolisem allikas leidub loodusest.

7. Kas tavalisest näomaskist piisab viiruse hingamisteedesse jõudmise takistamiseks?

WHO teatel ei pea inimesed, kellel ei ole hingamissümptomeid nagu köha, maski kandma. WHO soovitab selle asemel maski inimestele, kellel on sümptomid. Elutähtis on maski kandmine tervishoiutöötajatele.

8. Milline on surnud nakatunute keskmine iga?

Hiina andmetel on 44 672 juhtumi põhjal 87% nakatunutest 30-79-aastased. Surnute täpset keskmist iga ei ole teada, aga suremus kasvab järsult koos eaga. Suremus kõigi nakatunute peale kokku on 2,3%, aga 70-79-aastaste hulgas 8%. Üle 80-aastaste suremus on 14,8%.

9. Kui paljud nakatunutest on paranenud?

Täpseid kinnitatud andmeid selle kohta ei ole.

10. Kuidas viirus levib ja kas see levib õhu kaudu?

WHO andmetel on sümptomiteta kandjalt viiruse saamine väga ebatõenäoline. Paljudel haigestunutel on siiski sümptomid väga kerged eriti haiguse algfaasis, millest aga piisab nakkuse levitamiseks.

Koroonaviirus levib WHO teatel eelkõige piisk- ja puudutusnakkusena, mitte õhu kaudu.

11. Kes kuuluvad riskigruppi?

WHO teatel haigestuvad nakatumise korral raskemalt eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

12. Miks on meeste suremus suurem kui naistel?

Üks võimalus on see, et naistel võib olla parem vastupanuvõime. Põhjused võivad olla bioloogilised ja seotud elukommetega.

13. Millal valmib vaktsiin?

Biotehnoloogiaettevõte Moderna on saatnud partii eksperimentaalset koroonaviiruse vaktsiini USA valitsuse uurijatele. Esimesed katsetused vaktsiiniga võivad alata aprilli lõpus. Katsetes osaleb 25 vabatahtlikku.

Ka siis, kui katsetuste tulemused on positiivsed, võtab vaktsiini laiema kasutamise loa andmine vähemalt aasta.

14. Kas Hiina andmeid võib usaldada?

Epideemia puhkemisest alates on rahvusvaheline kogukond kahtlustanud salatsemise poolest tuntud kommunistlikku valitsust andmete varjamises.

WHO arst Bruce Aylward ütles eile pressikonverentsil, et on rahul Hiina tervishoiuvõimude tegevusega. Aylward kuulus 25 eksperdist koosnenud gruppi, mis jälgis Hiina võimude tegevust ja haiglate olukorda mitmetes piirkondades, sealhulgas Wuhanis.

Aylwardi sõnul on Hiina võimude usina töö tulemus, et nakatumiste arv on langusele pöördunud.

15. Kuidas erineb koroonaviirus tavalisest gripist?

Grippi haigestunud noored ja terved inimesed paranevad üldiselt ise üsna kiiresti. Palavik ja muud vaevused kaovad 3-5 päevaga.

Koroonaviiruse kohta teatakse praegu pea ainult haiglaravini viinud juhtumite kaudu. Väheste sümptomite ja sümptomiteta juhtumite arv arvatakse olevat märkimisväärselt suur.

Grippi saab tõsiste juhtumite korral ravida ravimitega. Covid-19 vastu praegu ravimit ei ole.

16. Kas epideemia muutub pandeemiaks?

WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus õhutas esmaspäeval inimesi pandeemiaks valmistuma, kuigi praegu haiguspuhangut selleks ei klassifitseerita. Pandeemia tähendab ülemaailmseks levinud epideemiat.