„13. jaanuari Vilniuse sündmuste kohta oleks vaja Gorbatšovi vastuseid“
„Kui õnnestuks Gorbatšov välja kutsuda, oleks efekt suur, ta räägiks sellest kindlasti midagi,“ ütles Pustobajev, kes on kirjutanud raamatu Leedu vabadusvõitlusest Teise maailmasõja alguses ja 1991. aastal, vahendab Leedu Delfi.
Raamatu „Agressiooni kroonika“ autor Pustobajev rääkis, et Austrias vabastatud endine KGB ohvitser Mihhail Golovatov oli ainult käsutäitja, aga neid, kes andsid käsu, ei õnnestu enam tõenäoliselt süüdi mõista.
„Sellistele küsimustele tuleb hinnang anda kohtus või ajaloo poolt, aga kohtupidamise aeg on juba möödas. Seda oleks pidanud tegema kohe,“ arutas Pustobajev, kes visati armeest välja „nõukogude ohvitseri ausa nime diskrediteerimise“ pärast.
Ausat nime määris Pustobajev just 1991. aasta alguses, kui väljendas oma arvamust sõjalise jõu kasutamise vastu Vilniuses.
1991. aasta jaanuaris üritas Nõukogude Liit kukutada Leedu võime, mis olid 1990. aasta 11. märtsil iseseisvuse välja kuulutanud. Vilniuse teletorni ründamise käigus 13. jaanuaril 1991 sai surma 14 ja haavata umbes tuhat relvastamata inimest.
Leedu kahtlustab sõjakuritegudes Mihhail Golovatovit, kes juhtis eriüksust Alfa, mis Vilniuse teletornile tormi jooksis.
Sel aastal pöördus Leedu ka Venemaa poole palvega Gorbatšovi selles asjas küsitleda, kuid vastust ei saanud.
Pihkvas teeninud Pustobajev külastas Leedut esimest korda 1991. aasta kevadel. Pärast seda tagastas ta kõik autasud ja nõudis, et marssal Dmitri Jazov tagasi astuks ja põhiseadusse kirjutataks paragrahv, mis keelaks armee kasutamise tsiviilisikute vastu.
Küsimusele, miks ta 1991. aastal teisele poole barrikaade üle läks, vastas Pustobajev, et käsk anti tegutseda rahva vastu.
