Kiisler ütleb, et eesti identiteedile kujutab ühtemoodi ohtu nii Ameerikas tekkinud vasakpoolsete teooriate import kui ka äärmuspopulistlike liikumiste kopeerimine "konservatiivsuse" sildi all.

Kas teid konservatiivina murelikuks ei tee, et Eestis tähendab viimasel ajal konservatiiviks olemine punase keebi ja lõvilippudega maskeraadi korraldamist või kõrtsijutu ajamist? Kas teile ei tundu, et turg on „ära solgitud”?

Olen täiesti nõus, et konservatismi mõiste on Eestis ära määritud ja ära kaaperdatud. End Eestis konservatiivideks nimetavad inimesed lõhuvad ühiskonda. Kui konservatism muidu hoiab head ja mõistab, et lõhkuda on lihtsam kui ehitada, siis need, kes end Eestis nimetavad konservatiivideks nimetavad tegelevadki ainult lõhkumisega.

Nad seavad kahtluse alla meie valimissüsteemi, meie õiguskaitseorganite ja kohtute tegevust. Pole nad mingid konservatiivid, vaid populistid.

Prantsuse president Macron ja haridusminister Castex nimetasid Ameerikast tulnud soo- ja rassi ning postkolonialismi teooriaid ohuks prantsuse identiteedile ja kultuurile. Kas näete nende vasakpoolsete teooriate impordis ohtu eesti kultuurile ja identiteedile?

Eestis ja Prantsusmaal levivad teooriad on veidi erinevad. Prantsusmaal on palju immigrante, keda pole suudetud prantsuse ühiskonda integreerida ja selle tõttu leiavad need ideed vastuvõttu ja seal levivad liikumised nagu Black Lives Matter ja tühistamiskultuur.

Ka Eestis on tühistamiskultuuri nähtuseid näha. Kui konservatism on kaaperdatud liikumiste poolt, mis on selle algse tähenduse vastandid, siis ka liberaalsed liikumised on muutunud selle algse tähenduse vastanditeks. Kui liberaalsus peaks tähendama vabaduste väärtustamist ning austamist, siis aina rohkem mõistetakse liberalismi all sõnavabaduse piiramist ja tegutsetakse põhimõtteliselt mõttepolitseina.

Eestis tegutseb end liberaalseks nimetav Reformierakond selles suunas, et isikuvabadusi ja-õigusi piirata.

Selline import on probleem. Kui end konservatiivideks nimetavad jõud üritavad ahvida teistes riikides olevaid liikumisi ja selle tõttu võitlevad näiteks abortidega, mis Eesti puhul laia kõlapinda ei leia, siis see on osa koopiast, mis sellega kaasa tuleb.

Tõelise pildi kodanike eelitustest annavad valimised, kuid öelge kas teid Isamaa toetusnumbrid telefoni-ja internetiküsitlustel murelikuks ei tee?

Teeb murelikuks ikka. Iga erakond mõtleb enne valimisi toetusele ja üritab teha nii, et need numbrid oleksid võimalikult head. Tänased numbrid pole need, mida me ootame. Isamaa sees on parempoolsete algatus mõelda läbi ja sõnastada meie seisukohad laiapõhjalisemana. See on toetust leidnud. Eestis on palju inimesi, kes toetavad õigus-ja rahvusriigi põhimõtteid. Seda kaitseb kõige paremini konservatiivne peavoolu erakond, mitte äärmuslased.

Kuhu teie arvates Isamaa toetus viimase kümne aastaga kadunud on?

Pole suudetud sõnastada mõistlikku paremkonservatiivset mõtteviisi. Koopiad, mida teised teevad teiste riikide liikumistest on meil osutunud edukamaks. Ka valimistevahelisel pikal perioodil on vaja teha aktiivset selgitustööd ja tegeleda poliitikate väljatöötamisega. Kui seda tehakse loiult, siis kajastub see toetuses.

Palju on räägitud vastuoludest parempoolsete ja Isamaa praeguse juhatuse vahel. Kui suured pinged erakonnas on?

Meie erakonna sees on debatt kas peaksime oleme kitsale ringile suunatud niššierakond või rahvaerakond, mille toetus on neljandik või viiendik ühiskonnast, mis oleks normaalne olukord kui vaatame teisi Euroopa riike. Ning samuti peame arutlema selle üle kas kitsad ning välistavad seisukohad vähendavad Isamaa rolli Eesti ühiskonnas. Parempoolsete seisukoht on, et Isamaa peab olema katuserakond kõigile paremkonservatiivselt mõtlevatele inimestele ja ta ei tohi olla välistav inimestele, kes soovivad hoida isikuvabadusi, õigusriiki ja Eesti rahvusriiki.

Praegune juhtkond on rääkinud stiilis „kes erakonda mahuvad ja kes mitte”, aga meie leiame, et kõik, kes meie mõtteviisi jagavad mahuvad meie sekka.

Kas erakonnas on inimesi, kes teile peale parempoolsete liikumise tekkimist „tere” ka ei ütle?

Selliseid inimesi pole. Erakonnas on olemas arutelu ja vaidlused. Ning sellises seisus, kus erakond praegu on, läheb neid tarvis, et taastada oma positsioon Eesti ühiskonnas.

Liitu