Ajakirjaniku kui ka poliitikuna pikka kogemust omav Ernits ütleb, et Eestis pole asjad sugugi halvad ja vihakõne-teemat kasutatakse malakana oma poliitiliste oponentide tümitamiseks.
Lugesin hiljuti Lääne Elust Tartu Ülikooli professori Jüri Saare arvamust vihakõnest. Saar süüdistab vihakõne esiletõusus EKRE-t. Kuidas kommenteerite?
Pilti peab vaatama laiemalt. Jüri Saar sülgas tuld ja tõrva Ameerika praeguse presidendi Donald Trumpi suhtes...
Trumpil on ju ükstapuha, mida Jüri Saar tast arvab.
Tõepoolest, täiesti ükskõik. Jüri Saar on ka Vabaerakonna poliitik, mis antud kontekstis oli märkimata, me olime vahepeal isegi riigikogus kolleegid. Saare-suguste jaoks on EKRE saatanast ja seda vihakõne-malakat viibutatakse loomulikult EKRE suunas.
Teie järgi on vihakõne-teema tõstatamine osa poliitilisest võitlusest?
Jüri Saar oli kunagi tõsine kriminoloogia ekspert ja Tartu Ülikooli professor, aga mingil hetkel hakkavad vaated välja lööma ja tänaseks on ta muutunud kirglikuks propagandistiks. Mina ei võta tema avaldusi tõsiselt antud juhul. Vihakõne on üldse üks kummaline asi.
Mida näiteks teie loeksite vihakõneks?
Need on nn. uued normaalsused, millega eestlasi ja eurooplasi püütakse harjutada: see, et kõik on maailmas suhteline kuni selleni välja, et sugu on suhteline ja kõik peab olema ninnu-nännu ning otseütlemine on keelatud. Igaüks võib ise vaadata kuidas vihakõne-apologeedid seda defineerivad.
Saar toob artiklis näiteks Martin Helme soovituse mustale ust näidata. Kas see on teie hinnangul vihakõne?
Selle juures on väga oluline nüanss. See vestlus leidis aset „Vaba Mõtte Klubis”, mille saatejuht ma olin. Mäletan väga hästi, mis toimus. Me arutasime saates erinevaid teemasid ja üheks nendest olid migratsiooniküsimused. Me rääkisime Rootsi sündmustest: seda kuidas seal süüdatakse autosid, kuidas seal pommid plahvatavad ja naisi vägistatakse. Ma mäletan, et rääkisime ka sellest, kuidas 2013 oli Stockholmist saanud maailma vägistamispealinn.
Kas seda kinnitab statistika?
Toona sellest räägiti, see oli üllatus ja minu arvates jagas Stockholm esikohta ühe Lõuna-Aafrika linnaga. Rootsi politsei on poliitkorrektne ja ei too välja seda, kes on vägistajad. Valdavalt on tegu emigrantide ja nende järeltulijatega. See on pikk jutt. Toona oli tajutav globalismi pealetung ning meie jutt käis sellest kas me tahaksime sellist asja Eestisse. Hirmud olid suured ja toona, kui Martin Helme seda kalambuuri kasutas, leidis see vestlus just sellises kontekstis aset.