Vitismann leiab, et meediakära on sarja ümber rohkem kui reaalset sisu.
- Henrik Evertssoni doksarja „Estonia – leid, mis muudab kõike” ümber oli palju meediakõmu enne kui keegi seda näinud oli, aga kas see sari on meile andnud ka mingeid uusi teadmisi Estonia huku kohta?
Kuidas kellelegi. Minul õnnestus kaks esimest osa ära vaadata ja pean ütlema, et pooleteist tunni kohta oli uut vähe. Kummaski osas oli vaid üks uus inimene, kes sel teemal pole varem laiema avalikkuse ees sõna võtnud ja keda ma ei teadnud. Ning kummaski osas oli üks väide, mida ma varem polnud kohanud. Sarjas on kallutatud väiteid, näiteks Mikael Õun annab mõista, et kui tema nähes autosid ei kinnitatud, siis ei kinnitatud neid järelikult üldse. See on selge vale.
-Meediamüra on sarja kohta rohkem kui reaalset sisu?
Isegi Eesti valitsus tegi Evertssoni filmile reklaami.
- Kuidas suhtute meediakajastusse: kõige pealt pandi suure kella külge see, et Estonia laskis põhja rootsi allveelaev ja alles siis mindi otsima merenduseksperte ning insenere, kes adekvaatseid kommentaare annaks?
Jah, kohati oli seda piinlik vaadata.
-Kui esimesena puhutakse suureks vandenõuteooria allveelaevast, siis on pärast hiljem raske midagi korrigeerida. Olete nõus?
Jah. Lisaks ma ei saa aru miks meedias tituleeriti Margus Kurmi „Estonia huku uurimiskomisjoni” juhiks, selleks oli kapten Uno Laur. Kui avaldati uudis sellest, et Estonia pardal on veetud militaarse otstarbega tehnikat, siis moodustati Evelyn Sepa eestvedamisel riigikogu uurimiskomisjon. Enne seda oli siin kõvasti teinud promo üks Rootsi marginaalne roheline poliitik, kes käis siin kõik suuremad väljaanded läbi ja suutis riigikogulastele muljet avaldada. Riigikogu moodustas relvaveo uurimiseks komisjoni ja 2005. aastal moodustati ekspertidest komisjon sõjaväeliste vedude uurimiseks. Selle juhiks määrati Kurm. Riigikogu komisjon sai oma aruande valmis 2006. aasta lõpuks ja Kurm lõpetas oma aruande varem. Pärast seda kui raport valmis, hakkas asi Kurmi huvitama ja ta käis Rootsis sealsete „dissidentidega” kohtumas ja talle jättis see sügava mõju.
-Vandenõuteoreetikutega?
Ma isegi ei ütleks nii. Ennekõike on need pettunud vanemad. Rootsi poole viga 1990ndatel oli see, et lõpparuandetulemusi kommunikeeriti ühiskonnas halvasti ja seepärast pole paljud sellega rahul. Kurm püstitas seejärel uue küsimuse laevahuku kohta ja kui tema aruandele pole midagi ette heita, siis laevahuku põhjuste uurimisel on tema pädevus piiratud. Selle põhjal esitas toonane minister Rein Lang küsimused päris-laevahuku uurimise komisjonile ja need tegid antud väited maatasa.
-Miks ei anna Estonia hukk 26 aastat hiljem ikka niivõrd paljudele rahu ja miks arvavad nii paljud, et tõde varjatakse?
Vastupidi, ma arvan, et neid ei ole palju. Me kuuleme praegu häälekat vähemust. Olen nende inimesi seisukohti korduvalt kuulnud ja ka neid inimesi kohanud. Neid inimesi pole üle saja, kuid samas me ei kuule neid, kes olid hagejad Prantsusmaa kohtuprotsessis (Estonia kannatanud esitasid 2019 hagi Meyeri laevatehase ja Bureau Veritase vastu, kuid jäid kaotajaks-toim.) . Seal on üle 1100 nime ja neist umbes 600 Eestist. Nemad tuginevad laevahuku lõpparuandele ning kes selle põhjal läksid süüdlaste vastu kohtusse. Nende häält pole selles asjas kuulda
*Sellest sügisest avaldavad ekspertkommentaatorid oma arvamusi edaspidi Ärilehe, päevauudiste, välisuudiste, Naisteka, Kroonika, Forte, Arvamuse ja Delfi Spordi rubriikides.