Karmen Joller: väikestelt lastelt maskikandmise nõudmine on absurd!

 (163)
Täna lööb kommentaariumis kaasa Karmen Joller!
Karmen Joller
Karmen JollerFoto: Priit Simson

Tänase päeva jooksul kommenteerib Delfi kommentaariumis koroona-alaseid arenguid doktor Karmen Joller. Taavi Minnik uuris talt kas asjad on Eestis nii hullud, nagu absoluutarvude põhjal paistab.

Joller rõhutab, et inimesed säilitaksid viirust ennetades kainet mõistust.

Saame iga päev uusi uudiseid nakatunute arvu kohta. Võhikule tunduvad need numbrid tõesti hirmsatena- 30 või 40 nakatunut, see on ju mitu haiglapalatitäit inimesi. Kui hull see olukord on, milles me praegu oleme?

Mina neid numbreid uudistest väga lugeda ei armasta, kuna absoluutarvudena ütlevad need mulle vähe. Minul tekivad ennekõike küsimused, et milline on haigestumiste suhtarv, milline on suremus jne. Tavainimese seisukohalt pole nakatumiste arv tähtis. Tavainimese seisukohalt on tähtis see, mida ta ise peab tegema ja kuidas käituma: millal käsi pesema, kuidas ja millal maski kandma, millal kodus püsida jne.

Mõne nädala eest avaldas teie kolleeg dr. Imre Rammul Facebook-is arvamust, et koroona-teema kajastus on Eestis kõvasti üle vindi keeratud. Sõitsin eile autoga tööle ja kuulsin raadiost uudiseid: juhitaval hingamisel on kogu Eesti peale üks inimene, kedagi ei surnud. Kas teile tundub ka, et teema kajastamisega on paar vinti üle läinud?

Mina näen, et inimesed on koroona-teemast väga väsinud, aga eks ajakirjanikud näevad reaalseid klikke ja oste ning teavad inimeste huvi kohta paremini. Ka eilse päeva kohta oli ajakirjanike valik kas kirjutada „Täna oli jälle 10 uut nakatunut!” või siis „Täna oli kõigest 10 juhtu”- selle värvingu annavad nemad. Samuti sõltub see sellest, millega me võrdleme. Mõni nädal tagasi oli meil 80 uut juhtu, samas kui lätlastel polnud ühtegi. Absoluutarvudest millegi välja lugemiseks on vaja suurt tarkust, tavakodanikule ei räägi need palju.

Seotud lood:

Tegelikult on meil terved maakonad, kus ei ole ühtegi nakatumist. Miks me ei võiks siis öelda, et näiteks Järva- või Jõgevamaal võivad inimesed kergemalt hingata? Aga see-eest Ida-Virumaal ja Tallinnas on nii-ja-nii palju, olge seal ettevaatlikud! Antud juhul võiks kommunikatsioonis rohkem lähtuda sellest, mida inimene peaks tegema, mitte sellest mida tundma. Inimene ei jaksa olla stressis ja me peame jätkama oma normaalse eluga!

Ma vaatasin Irja Lutsari eilset sotsiaalmeedia postitust, milles ta kirjutas, et teatri- ja kontserdisaalid, kus inimesed vaatavad ning istuvad ja väga oma omavahel ei suhtle, on nakkusoht madal. Mitte ühtegi kollet pole algust saanud kinost, teatrist või kontserdimajas. Ikka on need alguse saanud erinevatelt pidudelt, kus inimestel üksteisega tihe kontakt.

Ka mul oli kogemus Ahhaa keskusega, kus on suured ja avarad ruumid ning minu laps mingil hetkel üksi terves ruumis, siis sunnitakse seal lastele täiskasvanute maski ette panema. Ma ütlesin töötajatele, et alla 12-aastased ei peaks maski kandma, aga mind ähvardati sellega, et me peame lahkuma kui ma seda ei tee. Samas on seal lubatud viibida üheksa tundi, kui ühe maski kasutusaeg on kõigest kaks tundi. Ei tohi ülereageerida! Asutus, mis tegeleb teaduse ja teadlikkuse propageerimisega, peaks teistele eeskujuks olema!

Üks keskmine Delfi lugeja küsib praegu teie jutu peale kohe, et miks ei tohiks lapsed maske kanda?

Esiteks, ei oska lapsed maske kanda. WHO soovitus on, et alla viieaastastele ei peaks üldse maske ette panema. Teiseks, jooksevad ja liiguvad lapsed rohkem kui täiskasvanud ja nende hapnikuvajadus on suurem. Läbi maski hingamine ei ole lapse tervisele hea. 5-11-aastased peaksid maski kandma ainult täiskasvanu järelvalve all, kuid ma näen, et ka meie lapsevanemad ise ei oska seda teha. Ka meie täiskasvanutele ei ole üheselt selge, et maski ei peaks kogu aeg näppima, et selle ninaosa peaks olema õigesti nina järgi reguleeritud, et mask oleks õiget pidi või et seda ei riputata autopeegli külge.

Täiskasvanu mask on lapsele suur ja see ei seisa korralikult ees. Mask on hea, kui seda õigesti kanda, aga lastele pole maski kandmine hea ja peale selle pole nad ju ka riskirühm. Isegi kui laps peaks haigestuma, siis möödub haigus väga kergelt. Seda, et lapsed jääksid haigeks või koroonaviirust edasi kannavad juhtub harva. Seda muidugi tuleb ette, aga ettevaatus peaks olema proportsionaalne.

Meil on ukse ees gripihooaeg. Kas see toob meie meditsiinisüsteemile täiendava pinge või võib arvata, et tänu koroona-vastastele abinõudele tuleb grippi vähem?

Prognoosida on raske, aga kevadel kadus gripp tänu abinõudele ära. Lisaks on gripi vastu vaktsineerimine muutunud Eestis populaarsemaks. See ei anna 100% kaitset, ent tagab, et haigus kulgeb kergemalt ja möödub kiiremini.

*Sellest sügisest avaldavad ekspertkommentaatorid oma arvamusi edaspidi Ärilehe, päevauudiste, välisuudiste, Naisteka, Kroonika, Forte, Arvamuse ja Delfi Spordi rubriikides.