USA VALIMISED 2020 | Millal selgub tulemus ja kui turvaline on hääletamine? Mis saab, kui kaotaja keeldub tulemust tunnistamast?

 (98)
USA VALIMISED 2020 | Millal selgub tulemus ja kui turvaline on hääletamine? Mis saab, kui kaotaja keeldub tulemust tunnistamast?
Trumpi toetajad ja vastased Minnesotas St Pauli linnas mõtteid vahetamasFoto: Zuma Press

Poliitikaeksperdi Liisa Pasti sõnul ei saa välistada ka stsenaariumit, kus Donald Trump üritab end pärast võimalikku kaotust piltlikult öeldes Valge Maja külge aheldada ja tuleb sealt jõuga välja toimetada. Tulemust see siiski muuta ei aitaks.

Delfi stuudios käis USA valimissüsteemist ja valimistega seotud ohtudest rääkimas poliitikaekspert Liisa Past. 3. novembril toimuvad USA valimised erinevad eelmistest muu hulgas selle poolest, et suure tõenäosusega ei pruugi tulemus selguda järgmiseks ega ka ülejärgmiseks hommikuks. Miks see nii on?

Past selgitas, et põhjus on osaliselt seotud käimasoleva pandeemiaga. „Ilmselt eelistab suur osa valijatest posti teel hääletada ja nende häälte lugemine võib võtta aega,” ütles Past. „Postiteenistus on öelnud: selleks, et need hääled 3. novembril loetud saaksid, tuleks panna sedel posti hiljemalt nädal varem. Sedelite avamine, nende lugemine, see kõik võtab aega. Lisaks ei pruugi kõik sedelid valimispäevaks kohale saabuda, aga kui kõik postitemplid on korrektselt peal, siis tuleb ära lugeda ka [viibinud] hääled.” Nii läks kaks aastat tagasi näiteks Arizonas toimunud senaatorivalimistega, kus esialgu arvati olevat võitnud vabariiklasest kandidaat, kuid pärast kõigi häälte laekumist osutus võitjaks siiski demokraat Kyrsten Sinema.

Seotud lood:

Trump on nimetanud kirja teel hääletamist pettuseks ja väitnud, et demokraadid üritavad selle abil valimistulemust moonutada. Past selgitas, et valimistulemuse kontrollimiseks korraldatakse USA-s valimisjärgseid auditeid ning uuritakse osaliste esitatud kaebusi. „Tõendatud pettuste osakaal posti teel valimise puhul on mälu järgi öeldes 0,006% või selles suurusjärgus [juunis avaldatud uuringu järgi 0,0025% - Delfi]. Ka Donald Trump on oma esialgset kriitikat posti teel hääletamise suhtes maha keeranud. Tema esialgne kalkulatsioon tundus olevat, et posti teel hääletavad eelkõige demokraadid. Aga arvestades, et koroonaviiruse suurim riskigrupp on tema enda valija, on ta ilmselt aru saanud, et selline kriitika jätaks nad valimistest eemale.”

Samal ajal levivad demokraate toetavas meedias kartused, et Trump võib kaotuse korral keelduda Valgest Majast lahkumast. „20. jaanuaril on riigipea see, kes on osutunud riigipeaks valijameeste kogus,” tõdes Past. „See on lihtne ja õiguslik vastus. Reaalsuses näen ka mina stsenaariumit, et president Trump kas otseselt või metafoorselt võiks ennast Valges Majas nii-öelda käeraudadega kirjutuslaua külge kinnitada ja keelduda lahkumast, samal ajal kui näiteks pool miljonit tema toetajat on Washingtoni marssinud. Jällegi lihtne vastus on, et selle peale Valge Maja salateenistus (Secret Service) ta lihtsalt kõnnitab sealt välja. Keerukam on see, et see tekitaks Ameerikas veelgi suuremat võõrandust ja vastasseisu.”

Juttu tuleb ka välisriikide mõjutustegevusest ja häkkimisest, vandenõuteooriast QAnon ning sellest, miks on äsja surnud ülemkohtunik Ruth Bader Ginsburgi järglase nimetamise üle puhkenud nii palju poleemikat. Lõpetuseks räägime sellest, millistes osariikides on oodata kõige põnevamaid heitlusi ning milliseid poliitilised ja kultuurilised debatid valimiste käigus lahti rullumas on.