Marko Mihkelson: maailm pole peale Trumpi ja Putini tippkohtumist pahupidi pööratud. Liitlassuhted läänega on kindlad ja Venemaale lähenemist pole vaja

 (101)
Ekspordikonverents
Marko MihkelsonFoto: Karin Kaljuläte

Riigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni sõnul on eksitavad Eestis juba kostunud arvamused, nagu oleks Donald Trumpi ja Vladimir Putini tippkohtumine maailma pahupidi pööranud ja meil tuleks püüda isolatsiooni vältimiseks ise Venemaaga suhteid parandada.

"Eesti välispoliitika koordinaatteljel pole midagi muutunud. Helsingi tippkohtumine ei muutnud maailma, vaid kinnitas suure jõumängu jätkumist Venemaa ja lääne vahel," kinnitas Mihkelson täna Delfile.

Mihkelsoni sõnul hakkasid Venemaa strateegilised valikud suhetes läänega juba 1990ndate aastate keskpaigas, kui välisministriks tõusis USA ülemvõimu vastustanud Jevgeni Primakov.

"Primakov taastas sisuliselt Venemaa pikaajalise poliitika lääne suunal. Selle strateegiliseks eesmärgiks oli ja on tänaseni demokraatliku lääne mõjuruumi tõrjumine oma piiridelt ning autoritaarse Venemaa mõjuruumi ja maailmapositsiooni taastamine," sõnas Mihkelson.

Mihkelson sõnul nappis Kremlil 1990ndatel veel ressursse suuremaks strateegiliseks vastandumiseks, kuid pärast president Putini Müncheni kõnet 2007. aastal on Mihkelsoni sõnul olukord muutunud.

Mihkelsoni sõnul soovib Venemaa muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri viisil, mis võimaldaks tal taastada impeeriumi aegadele sarnaneva mõjuruumi. "Lisaks on Venemaa revanšistlikuks eesmärgiks taandada eeskätt USA maailmapoliitika liidrirollist ja suurendada oma mõju Euroopa julgeolekupoliitiliste valikute üle," seletas Mihkelson.

Seotud lood:

Mihkelson sõnul on Ameerika Ühendriigid ja teised lääneriigid, sealhulgas Eesti, pidanud pärast Nõukogude Liidu varisemist alati esmaoluliseks normaalsete suhete loomist Venemaaga, mis põhineksid Berliini müüri kokkuvarisemisel tekkinud vaba ja jagamatu Euroopa tunnustamisel. "Vaatamata Venemaa vähesele entusiasmile selles vallas on Lääs jäänud endale kindlaks," väitis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul on neljandat aastat kestev sõda Ukrainas kõige selgemaks tõenduseks sellest veelahkmest, mis ei võimalda lähemas tulevikus paradigma muutust lääne ja Venemaa suhetes.

"Ükskõik kui palju ka USA president Trump ei sooviks suhteid Venemaaga parandada, taktikalistest üksikküsimustest, näiteks Iisraeli huvide tagamine Süüria kontekstis, kaugemale ei jõuta," ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul oleks võimalik üksnes siis, kui Valge Maja või ka mõni suurem lääneriik teeks kannapöörde senises poliitikas.

"Trump on küll mänginud mõttega, et ta võiks Krimmi kuulumist Venemaale tunnustada ja ta ei ole välistanud sõjalise kohaloleku vähendamist Euroopas, kuid USA sisepoliitikas ei leiaks ta nendele mõtetele mingit arvestatavat toetust," ütles Mihkelson.

Mihkelson kommenteeris teemat seoses ajakirjanik Ahto Lobjaka väidetega eilses "Ringvaates". Lobjaka sõnul USA NATO kaudu pakutav turvagarantii enam ei kehti ja Eesti peaks oma liitlassuhted ümber vaatama.