Ekspert vastab: mis on ülekäigukoht ja ülekäigurada? Mis on nende vahe?


Reguleerimata ülekäiguraja suurim ohtlikkus peitub n-ö petlikus turvatundes, mis põhineb jalakäija ootusel, et talle antakse sõiduki poolt teed.
Reguleerimata ülekäiguraja suurim ohtlikkus peitub n-ö petlikus turvatundes, mis põhineb jalakäija ootusel, et talle antakse sõiduki poolt teed. Maanteeamet

Palusime maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaatoril Janno Vilbergil teha puust ja punaseks, mis on ülekäigukoht ja ülekäigurada ning kuidas jagunevad jalakäija ja sõidukijuhi kohustused ja õigused nendel.

Sõidutee reguleerimata ületuskoht, sh reguleerimata ülekäigurada on liikluskeskkonnas selliseks kohaks, kus saavad kokku kaks väga erinevat liiklejatüüpi – kiire ja suhteliselt kaitstud mootorsõiduk ning aeglane ja kaitsetu jalakäija.

Ülekäigurada on reguleeritud vastavate märkide (543/544 „Ülekäigurada”) ja teekattemärgistusega (valged ristkülikud üle tee ehk „vöötrada”) ning sellel kehtib liiklusseaduse järgi sõiduki juhil jalakäijale teeandmise kohustus (teeületajal eesõigus). Teeületuskohal märkide ja vöötrajaga tähistust ei ole ning sellel ei ole ka jalakäijal/teeületajal eesõigust.

VAATA JA LOE LISAKS:

Seotud lood:

Reguleerimata ülekäigurajad on eelkõige asula liikluskorraldusega teedel (kuni 50 km/h sõidukiirusega teed) ja teeületuskohad asulavälistel teedel (üle 50 km/h teed).

Suurimad ohud

Reguleerimata ülekäiguraja suurim ohtlikkus peitub n-ö petlikus turvatundes, mis põhineb jalakäija ootusel, et talle antakse sõiduki poolt teed. Ülekäigurada ületav jalakäija ei pruugi veenduda läheneva sõiduki olemasolus ja selles, kas lähenev sõiduk hakkab peatuma.

Jalakäija teab, et tal on eesõigus ja ta hakkab teed ületama. Olenevalt sõidukiirusest ja liiklussagedusest ei ole juhid alati teeandmise kohustuse täitmiseks valmis ega ka võimelised (liiga suur kiirus, tähelepanematus jms).

Jalakäijate ja autojuhtide põhilised vead

Reguleerimata ülekäigurajal ei veenduta sõiduki peatumises. Jalakäija teab, et tal on eesõigus ja ta hakkab teed ületama. Ei olda tähelepanelik tee ületamist alustades nii ülekäigurajal kui ka teeületuskohal, ei jälgita sõiduteel sõidukeid, muusikat kuulates ja telefonist meediat sirvides kaob tähelepanu.

Autojuhid ei aeglusta sõidukiirust enne ülekäigurada, seetõttu ei pruugita olla valmis peatuma, kui jalakäija (ootamatult) sõiduteele astub. Levinud probleem on ka tähelepanematus: teed ületavat jalakäijat ei panda tähele.

Abimeetmed tee turvaliseks ületamiseks

Tee ületamise lühendamiseks ehitatakse aina rohkem ohutussaari (tee keskele), mille abil saab ületada teed sõiduradade kaupa. Saar töötab ka sõidukiiruste rahustajana. Nähtavust takistavat haljastust kärbitakse aeg-ajalt, uuendatakse liiklusmärke ja teemärgistust. Talvel tehakse lume- ja libedusetõrjet.

Kuidas jalakäija peab käituma?

Jalakäija saab oma teekonda turvalisemaks planeerida; ülekäigurajad ja -kohad on rajatud reeglina hea nähtavusega teelõikudele ja nendeni viivad kõnniteed. Ülekäigurajad on tähistatud, see annab info ka sõidukijuhtidele. Kõik see aitab kaasa turvalisusele tee ületamisel, kuid inimfaktor „peatu, vaata, veendu” ikkagi jääb.

VAATA JA LOE LISAKS:

Kuidas õpetada lastele õiget tee ületamist?

Selgitama peab ülekäiguraja ja teeületuskoha tähistuse erinevust, tegema selgeks, mis on sebra ja millised liiklusmärgid tähistavad ülekäigurada ja teeületuskohta.

Järjekindlalt tuleb teeületust koos lapsega erinevate lahendustega ületuskohtadel harjutada ja rääkida teeületusel käitumis- ning ohutusreeglitest. Seda tuleb teha kõigil teekondadel, mida laps kasutab, olgu siis lasteaeda, mänguväljakule, poodi, kooli, trenni või ka sõbra juurde minekul. Need tuleb koos lapsega läbi käia ja mõtestada.

Mis kõige tähtsam: ole ise eeskujuks ja liikle, nagu on õige.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.