Ekspert selgitab, mida saame teha, et meie kruusateed püsiksid sõidukorras

 (28)
Järk-järgult kaovad vanad toredad kruusateed, need kaetakse järjest mustkattega, mida on lihtsam hooldada ja mis on turvalisemad ka autojuhi vaatenurgast.
Järk-järgult kaovad vanad toredad kruusateed, need kaetakse järjest mustkattega, mida on lihtsam hooldada ja mis on turvalisemad ka autojuhi vaatenurgast.Maanteeamet

2020. aasta suvel on Eestis ligi 4600 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid. Tänavu saab neist uue katte koguni 171 kilomeetrit. Küsisime Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juhilt Janar Taalilt, mis siis ikkagi parem on – kas musta katte alla pandud kruusatee või lihtsalt kruusatee? Ja kui tihti tuleb katte alla pandud kruusateid remontida?

Ei saa salata, et autojuhina rõõmustan alati, kui rataste all hakkab jooksma mõnusalt tolmav maatee, kus liival ja kruusal peab autojuhi tähelepanu olema alati teele suunatud, sest sõitmine pole kaugeltki nii lihtne kui asfaldil: suurem kivi või järsem kurv võivad rooli ootamatult käest võtta. Kruusateel kihutamine on kohane siis, kui oled kogenud rallisõitja, muul ajal pead olema tähelepanelik ja mitte ületama lubatud kiirust.

Järk-järgult kaovad vanad toredad kruusateed, need kaetakse järjest mustkattega, mida on lihtsam hooldada ja mis on turvalisemad ka autojuhi vaatenurgast. Näiteks tänavu pannakse katte alla 171 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid – seda on umbes sama palju kui maad Tallinnast Tartusse.

Lisaks riigile kuuluvatele kruusateedele on ka omavalitsuse bilansis olevaid teid. Kuidas ma tavakodanikuna vahet teen, kas sõidan riikliku või madalama tasemega teel?

Kruusateel sõites sellest aru ei saagi. Üks võimalus on vaadata portaalist Tark Tee, mis seisunditasemega tee on ja kellele see kuulub. Teine võimalus on võtta ette Maa-ameti geoportaal ja valida sealt omakorda Maanteeameti kaardirakendus. Tavavaates on keeruline aru saada, milline on riigi- ja milline kohalik tee, selleks peaks teadma teenumbrite süsteemi, seda nii riigi- kui ka kohalike teede osas.

Seotud lood:

VAATA JA LOE LISAKS:

171 kilomeetrit on väga suur, vist lausa rekordiline arv kruusateede katmise mõttes. Kuidas valitakse välja need teed, millele kate peale panna?

Teehoiukavas on toodud põhimõtted, kuidas Maanteeamet (riik) kruusateele katte ehituse objekte valima peab. Meie lähtume analüütilisest objektide valikust viie kriteeriumi alusel. Loodame, et suudame selle aasta lõpuks koostöös maakondlike omavalitsusliitudega välja töötada põhimõtted, kuidas täiendata objektide valiku metoodikat selliselt, et ka omavalitsused saaksid objektide valikus kaasa rääkida.

Mida on lihtsam hooldada, kas kruusakattega või mustkattega teed?

Tehnoloogiliselt on kattega teed lihtsam hooldada kui kruusateed. Samas on kattega teed vähemalt kaks korda kallim hooldada kui kruusateed. See-eest ei vaja kattega tee pidevat hooldust juhul, kui teekatte seisukord on hea ja muldkeha veerežiim rahuldav. Kruusateed tuleb sõltuvalt ilmastikuoludest hööveldada. Kattega teel tehakse ebatasasuste, aukude ja pragude remonti.

Soomes, kus on ka usinalt kruusateid katte alla pandud, võetakse osal teedel see nüüd üles ja taastatakse kruusateena. Millisel juhul Eestis see tegevus end õigustaks?

Eestis rakenduks see sellisel juhul, kui teel oleks väga vähe kasutajaid ja ka katte seisukord oleks väga halb.

Kõik kruusateed õnneks või kahjuks katet peale ei saa, see tähendab, et neid tuleb hooldada. Milliste kaasegsete võtetega neid teid korras hoitakse?

Maanteeamet on katsetanud erinevaid tolmutõrje tehnoloogiaid, kuid senini oleme jäänud ikkagi kaltsiumkloriidiga* ( CaCl₂) tolmutõrje tegemise juurde. Samuti on vajalikud perioodilised kruusatee remonditööd, mille käigus kas kaevatakse või puhastatakse olemasolevad kraavid tee servas.

Kraavid on vajalikud selleks, et kruusatee kattekihilt saaks vesi ära voolata ja seeläbi saaks kandvad teekihid kuivendatud. Kui kraave poleks, oleks meie geoloogiliste tingimuste juures, kus enamasti on tegu savika pinnasega, keeruline, kui mitte võimatu tagada vihmastel perioodidel kruusatee kandevõimet.

Kandevõime suurendamiseks ja selle taastamiseks lisatakse remondi käigus purustatud kruusa. Teid tuleb ka tihendada, sest liikluse mõjul tekib tolm, mis viib teelt peenemad kruusaosakesed minema ja lõpuks lendavad minema ka suuremad kruusakivid.

VAATA JA LOE LISAKS:

Palju on räägitud kruusateede lagunemisest: isegi suvel suure vihmaga võidakse osa teest ära uhtuda, tekivad augud, autod sõidavad need omakorda veel suuremaks. Miks meie kruusateed ikkagi lagunevad?

Kruusateed on tekkinud aegade jooksul tihtipeale neisse kohtadesse, kus inimesed liiguvad. Tasapisi on pinnasteid edasi arendatud, lisades sorteeritud või purustatud kruusa. Enamikule nii tekkinud kruusateedele pole rajatud külmakindlat muldkeha. Ja kui ongi, siis koosneb see enamasti savikast pinnasest, kus on kapillaarsuse tõttu palju niiskust.

Talvel külmuvad sellised muldkehad läbi ja kevadel sulavad üles. Sulamine toimub pealtpoolt allapoole ja tee sulamisel ei pääse vesi muldkehast välja, vaid hakkab seda leotama ning seni kandnud tee kaotab kiiresti oma kandevõime.

Liiklusele sobiva kandevõime puudumine ongi teine peamine teede lagunemise põhjus ehk kui seni harva liiklusega teel tekib tihe ja raske liiklus, hakkab see lagunema. Rasketransport, nagu metsaveomasinad, puistematerjali veod jms, tekitavad teele kohad, kus kandevõime väheneb veelgi, teel tekivad suured ebatasasused. Kui need tekivad pikemate lõikudena, muutub tee sõiduautodele läbimatuks, need võivad põhja peale kinni jääda.

Kolmas murekoht on juba ülal räägitud tolm, mis liikluse mõjul tekib ja aja jooksul teelt purustatud kruusa minema viib. Kui kruusakiht muutub õhukeseks, siis tekib suuremal hulgal löökauke ja sellist teed ei saa ka hööveldada, kuna pole piisavalt paksu kihti kruusa, mida hööveldada saaks.

Ka kaetud kruusateed lagunevad. Mis on nende puhul peamised murekohad?

Nendel teedel on suurimaks riskiks olukord, kus tekib ajutiselt suur raskeliiklus – kas siis metsaveo või puistematerjali veo tõttu – ja teatud piirkondades ka suuremahulised põllumajandusveod.

Need veod võivad erineval moel lõhkuda nn kergkatteid. Esimene risk on, kui kevadel muldkeha sulamise perioodil kaotavad teekonstruktsiooni kihid kandevõime tee sees oleva vee tõttu. Tekkida võivad kandevõime kaotuse kohad, mis võivad kahjustada liiklevaid sõidukeid. Ka lõhub rasketehnika teelt maha ja peale sõites pindamise kihti – neis kohtades tekivad tavaliselt löökaugud juhul, kui teed kiirelt remontida ei jõuta.

VAATA JA LOE LISAKS:

Millised on kõige tähtsamad mõistliku sõidu soovitused kruusateel?

Sõitmisel tuleb valida mõistlik kiirus, mis arvestab teiste liiklejatega, sealhulgas kergliiklejatega. Tolmupilves pole teistel sõidukijuhtidel võimalik jalakäijaid ja jalgrattureid märgata. Mõistlik sõidukiirus vähendab ühtlasi tolmu tekkimist ja seeläbi on teeäärsetele elanikele tagatud paremad elamistingimused. Vaatamata sellele, et Maanteeamet teeb tolmutõrjet kõigi teeäärsete elamute juures, peavad autojuhid käituma teistega arvestavalt.

Kui kruusatee on saanud katte alla, kas seal on lisaks mingeid soovitusi, mida autojuht peaks arvesse võtma?

Autojuhid peavad alati valima sõidukiiruse vastavalt teeoludele ja tee iseloomule. Väiksematel teedel on lubatud suuremad ebatasasused ja väiksema liiklusega teed on ka kurvilisemad ning kurvid on järsemad. Oluline on meeles pidada, et sa ei sõida sel teel üksinda, vaid seda kasutavad paljud teised liiklejad. Nendega tuleb arvestada, et tagatud oleks kõikide liiklejate ohutus.

*Kaltsiumkloriid on soolade klassi kuuluv kaltsiumi ja kloori ühend keemilise valemiga CaCl₂. Kaltsiumkloriid on valge kristalne aine, mida tänu hügroskoopsusele kasutatakse ainete kuivatamiseks. Kaltsiumkloriidi vesilahused külmuvad madalatel temperatuuridel ning neid sobib kasutada jää ja tolmu tõrjeks sõiduteedel.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.