Ajutise liikluskorralduse nõuded ja vahendid on ajaga kõvasti arenenud

 (18)
Püsi kodus-elektrooniline liiklusmärk Peterburi maanteel
Püsi kodus-elektrooniline liiklusmärk Peterburi maanteelFoto: Sven Arbet

Ajutise liikluskorralduse üldised põhimõtted ja nõuded on viimase paarikümne aastaga oluliselt muutunud. Kasutusele on võetud innovaatilised, paindlikud ja liiklejasõbralikud lahendused.

Selle aastatuhande alguses reguleeris ajutist liikluskorraldust Eestis põhimõtteliselt vaid üks kaevetööde eeskiri ja mõned juhendid. Esimene suurem regulatsioon tuli aastal 2003, mil hakkas kehtima majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.

See oli esimene õigusakt, mis pani paika nõuded, mida liikluskorralduse poole pealt teetöödel järgida tuleb. Sinnani kasutati 1984. aastast pärit juhendit „Tänavatööpaikade tähistamine liikluskorraldusvahenditega” ja Maanteeameti 1998. aastal koostatud juhendit „Teetööde liikluskorralduse kontrollijale”.

Tehnoloogia areng ja uued võimalused tingivad nõuete muutumise

Nõuded muutuvad, kuna tehnoloogia areneb ja võimalused paranevad. Tekivad uued lahendused ja võimalused. Selleks et keegi uusi innovaatilisi lahendusi ka kasutataks, on vaja neid nõuda.

Maanteeamet korraldab tellijana objektide ehitamiseks riigihanked, kus võidab odavaim pakkumine. Seetõttu pole harv olukord, kus hanke võitja üritab nõuetekohased tööd teha võimalikult kuluefektiivselt. Eks kasumit tuleb teenida ja kui nõuetes ei ole kindlaid asju kirjas, neid ka ei kasutata.

Seotud lood:

Loomulikult on Eesti turul ettevõtteid, kes ongi innovaatilisemad ja kasutavad uusi lahendusi ka enda huvides, kuid neidki, kes soovivad asjad ära teha minimaalse vaevaga. Nagu eluski, oleneb käitumine suuresti suhtumisest ja põhimõtetest.

Sellepärast oleme viimastel aastatel üritanud oma nõudeid uuendada ja proovinud miinimumnõuetena nõuda lahendusi, mis mujal riikides on juba ammu kasutusel.

Ka liiklus muutub ja sellega tuleb kohaneda

Teine oluline põhjus, miks nõuded ajutisele liikluskorraldusele muutuvad, on see, et nii maailm tervikuna kui ka liiklejate käitumine on muutunud ja meil tuleb sellega kohaneda.

Kui 20 aastat tagasi ei olnud keegi kuulnud terminist „nutijoove”, siis praegu on see väga aktuaalne, kahjuks just liikluse kontekstis. Suur osa avariidest toimuvad tähelepanematuse või vähese keskendumise kaasmõjul. Kuna see tendents pigem kasvab, siis on kindlasti vaja rohkem vaeva näha ka ajutise liikluskorraldusega, sest ehitusobjektidel töötavad inimesed on iga päev toimiva liikluse keskel ehk ohutsoonis.

VAATA JA LOE LISAKS:

Piisab ühest tähelepanematust juhist või tähelepanu hajumisest ja tagajärjed võivad olla traagilised. Selleks ongi vajalik ohutusruumi nõue, korrektne töökoha tähistamine, kaevikute, inimeste või objektide piirestamine, suunavate valgusseadmete kasutamine, korrektsete liiklusmärkide kilede kasutamine, löögileevendite kasutamine kohtades, kus on reaalne oht objektitöötaja tervisele, juhul kui keegi eksib liikluses jne. Riske tuleb minimeerida, et nii liiklejad kui ka teetöölised õhtul ikka kenasti koju jõuaks.

Liiklust korraldades tuleb pöörata tähelepanu ka kergliiklejatele

Kui paarkümmend aastat tagasi oli esikohal autojuht, siis nüüd on rohkem hakatud liikluskorralduses ja ka nõuetes kergliiklejaid sõidukijuhtidega võrdsustama. Ajutist liikluskorraldust planeerides tuleb kergliiklejate vajadustele senisest rohkem tähelepanu pöörata.

Kahjuks peab tõdema, et selles osas on siin veel arenguruumi. Välisriikidest saab tuua aga suure hulga nendega hästi arvestavaid näiteid. Kuid aja edenedes kasvab kindlasti nii liikluse korraldamisel kui ka nõuete kasutuselevõtus Eestiski kergliiklejate vajadustele keskendumine.

Innovaatilisi liikluskorralduslahendusi tuleb järjest juurde

Maailmas on paarikümne aastaga toimunud liikluskorraldusvahendites suur arenguhüpe ja Eestiski võtame järjest uuenduslikke lahendusi kasutusele. Lähtume siin Saksamaa ja Põhjamaade kogemustest, kus need on aastaid kasutusel olnud ja n-ö lastehaigused läbi põdenud.

Üks lihtne näide on hoiatustõke: liiklejad kohtuvad sellega kohtades, kus tehakse liikuvaid töid. Saksamaal on hoiatustõkkeid kasutatud ligi 20 aastat ja nüüd võetakse neid siingi järjest kasutusele.

Suur areng on toimunud ka pealtnäha nii lihtsa asja nagu liiklusmärke katvate kilede osas: kui praegusel ajal on kiledele väga spetsiifilised nõuded, näiteks on paika pandud, kui suur peab olema nende valguspeegelduvus (kui hästi nad paistavad pimedas silma), siis 20 aastat tagasi sellist nõuet veel ei olnud.

Kuna liiklussagedus on kasvanud ja sõidukeid liigub rohkem ka öösiti, on tähtis, et ehitusobjekt oleks hästi nähtav ka pimedal ajal.

Eesti võtab teistele riikidele ajutise märgistusega kiirelt järele

Eesti mõttes ongi kõige uuemad lahendused ajutisel liikluskorraldusel hoiatustõkked ja löögileevendid. Need annavad liiklejatele õigel ajal infot võimalikust ohust, paistavad hea nähtavuse korral kilomeetrite kaugusele ja kaitsevad samas töötegijaid, kes peavad avatud liiklusega teel ametis olema.

VAATA JA LOE LISAKS:

Alles hiljuti hakkasid meil kehtima nõuded ajutise teekattemärgistuse kasutamisele ja selles osas on areng olnud tormiline. Näiteks eelmisel aastal hakkasime osal objektidel kasutama kollast teekattemärgistuse teipi, mis on suurepärane vahend, et markeerida lühikest aega näiteks pöörderada või tee külge. Teip liimitakse teele, see kannatab hästi liikluskoormust, kuid on samas õigete vahenditega kergesti eemaldatav.

Teip on kindlasti parem kui n-ö alaline ajutine värvimärgistus, mis tuleb eemaldata tööde lõppedes teelt kõrgsurvetehnoloogiat kasutades, mis omakorda teepinda kahjustab. Samas on see parem kui freesimine, mida veel 4–5 aastat tagasi palju kasutati ja mis jättis teekattesse sügava, liiklejate jaoks ebamugava jälje. Sõidujälge jäädes tekitab freesitud pind autos vibratsiooni, mis on tüütu ja ebamugav.

Ajutise märgistuse võlu on see, et see näitab liiklejale kätte sõiduraja ning teeb liiklemise selgemaks ja arusaadavamaks, seega täidab sama ülesannet, mida alaline teekattemärgistus.

Mujal maailmas on ammu kasutuses suunavad ohutuslambid. Valgel ajal ei tule nende mõju nii suurelt välja, kuid pimedas ja ümberpõikel annab nende kasutamine hea tulemuse: liikleja saab hästi aru, kuhu tee suundub.

Ohutuslampidest on eriti suur abi pimedas, kus need aitavad sõidusuunda tajuda. Need vahendid on eriti meie kliimas, kus suure osa aastast valitseb pimedus ja kehv suusailm, väga vajalikud.

Võrdselt tähtis on õigeaegne info jagamine

Tänapäeval on teetööde puhul vaat et sama oluline kui liikluskorraldusvahendite kasutamine, liiklejate ajakajaline informeerimine. Selles osas on Eesti tubli: ilmuvad pressiteated, töötab portaal Tark Tee, kus saab teekonda ette planeerida ja kus kõik liikluskorralduse muutused on peaaegu et reaalajas näha.

Järjest rohkem kasutame interaktiivseid kaarte, kus teetöödega seonduv on visuaalselt näha – sotsiaalmeedias levivad need kiiresti. Niisiis kasutab Maanteeamet kõiki moodsaid ja traditsioonilisi kanaleid, et liiklejatega õigel ajal infot jagada.

Kokkuvõtteks

Tean, et eelnevad asjad tunduvad triviaalsed, kuid areng ajutises liikluskorralduses on viimastel aastatel olnud märgatav ning on näha, et varustus ja vahendid, mida kasutatakse, on hakanud arenema.

Eestil on Saksamaa või Põhjamaadega võrreldes veel arenguruumi, kuid oleme omas tempos neile järele jõudmas ja töötame selle nimel, et liiklus oleks kõigi teetöödega kokku puutuvate osaliste jaoks turvaline.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.