Palusime autoentusiastil Erkki Otsal selgitada, miks on oluline enne teele asumist kasvõi paberkaarti vaadata ning ka lühematel linnasõitudel lülitada sisse mõni moodne navigeerimisseade.

Erkki on hea näide heast ettevalmistusest: enamasti töötab tal sõidu ajal paralleelselt kaks navigatsioonisüsteemi - üks autos ja üks mobiilirakendusena. Mõnikord võrdleb ta puhtalt huvi pärast autonavi sooritust ühe või isegi kahe mobiilse kaardirakenduse tulemusega. Ja vanakooli paberkaart on tal igaks juhuks alati kaasas.

Milleks meile autonavi, kui taskus on nuhvel?

Oli aeg, kui navigatsioonisüsteem oli vaid noobelautode pärusmaa. Tänapäeval ei oska ühtegi autot selleta ette kujutada - isegi kõige odavamate mudelite lisavarustuse nimekirjas on navi olemas. Või siis on olemas võimalus, peegeldada oma nutiseadmest Google Maps või mõni teine rakendus auto infolustiekraanile. Nutitelefoni omanikel on ju kaart taskus alati kaasas.

Milleks üldse on vaja autos eraldi navi, kui on olemas Waze ja Google Maps? Nagu näitas Delfi küsitlus, kasutavadki lugejad kõige rohkem just Waze - kogukonnaäppi, mis lisaks teejuhistele võimaldab reaalajas kursis olla ka ummikutega, teetöödega, näha politsei asukohta ja avariisid.

Usaldusväärsust lisab teadmine, et ka Maanteeamet teeb Waze'iga tihedat koostööd. Ideaalis lööd hommikul, arvutis lahti Tark Tee portaali, vaatad üle teekonnal eesseisvad ohud, ja jätkad sõidu ajal Waze'i jälgimist. GPS-põhised autonavid ei ole aga sugugi oma asjakohasust kaotanud vaid arenevad samuti järjest edasi, sestap ei ole kaugeltki aeg neid maha kanda.

Otse vastupidi - lisaks kõigele sellele, mida suudab Waze, on moodsad autosisesed teejuhid võimelised kellaajaliselt ära arvama, kuhu juht soovib sõita, kuulavad häälkäsklusi, suudavad juhendada uksest-ukseni teekonnal, oskavad hoiatada kehvade teeolude ja teetööde eest, aitavad valida sujuvamat teekonda, soovitavad bensiinijaamu või söögikohti jne.

Võimalusi edasiarendamiseks on palju. Isejuhtivatest autodest rääkides on navisüsteem üks selle keskseid osasid. Autonavist võib kasu olla olukorras, kus mobiililevi puudub või on nutiseade tühjaks saanud. Ka võõras riigis seigeldes on heast kaardist palju abi, sest see säästab väärtuslikke roamingu - minuteid. Talvel on üks boonus veel - kui nuhvel pakases hangub, toimib autonavi igal juhul.

Peamiselt kasutavad suured autotootjad Tom-Tomil või Garminil põhinevaid lahendusi. Ühele ema, ühele tütar ehk oma töö teevad ära mõlemad. Töö kiirus ja kvaliteet sõltuvad alusrakendustest, aga näiteks PSA grupi Tom-Tomi põhist navi tuleb taevani kiita kiiruse ja korrektsuse eest. Ka videos nähtaval Ssang Yong Rextonil on peal Tom-Tomil põhinev navigatsiooniseade.

Kuus sammu talvise teekonna planeerimisel

Nüüd kui oleme selgeks saanud, et linnas liigeldes on kogukonnarakendusest abi, et vältida ummikuid ja säästa aega ning pikemal teekonnal säästab kaart eksirännakutest, on aeg asuda praktiseerima talvist teekonna planeerimist. See on päris lihtne kui meeles pidada paari reeglit.

1. Varu kohale jõudmiseks aega

Talvine tund on 15 minutit pikem. Erkki Ots soovitab talvel tuttavat teekonda läbides arvestada 15-20 minutit pikema sõiduajaga. Mida pikem teekond, seda rohkem üllatusi. Ehk siis - kui Tallinnast Tartusse minek, oleks mõistlik arvestada pool tundi pikema sõiduajaga.

2. Vaata Tark Tee portaali

Kordamine on turvalisuse eelis. Kui ees seisab Eesti-sisene sõit, on mõistlik sisestada teekonna algus- ja lõpp-punkt tarktee.ee -s ja vaadata järele, mis ees ootamas. Teeilmateade, hoiatused, teetööd, orienteeruv sõiduaeg kuvatakse kaardile mõne hetkega.

3. Kasuta võimalusel Waze'i

Kuigi su autos võib olla eriti popp navigatsiooniseade, dubleeri talvisel ajal seda võimalusel Waze'iga. Kuna Eestis kasutab Waze'i kõige rohkem autojuhte, Maanteeamet jagab sinna oma infot, on mõistlik sõidu ajal rakendust lahti hoida isegi siis kui sihtpunkti sisestada ei viitsi. Näiteks näeb reaalajas ära teehooldemasinate liikumise ning oskab olla ettevaatlik.

4. Kinnita telefon hoidikuga silmade kõrgusele

Eeldatavasti on sul autos käed-vabad-süsteem ning sa keskendud sõidu ajal vaid sõitmisele. Igal juhul on kasuks kui Waze'i kasutades on telefon hoidikuga kinnitatud silmade kõrgusele või äärmisel juhul näpitshoidikuga keskkonsoolile.

Mida vähem pilku kõrvale suunad, seda turvalisem sõit. Erkki Ots soovitab paigutada telefoni vasakule aknanurka, ja sättida ekraani näoga juhi poole, juhi silmade kõrgusele. Nii on kindel, et juhi pilk püsib teel ja ümbritseval liiklusel ning teejuhiste jälgimine ei sega auto juhtimist.

5. Segaduse korral peatu

Kui oled otsustanud oma peaga mõelda ja mitte ühegi rakendust kasutada, siis peata eksimise korral auto turvaliselt ning võta laekast paberkaart. Tee selgeks, kuhu pead minema, ja jäta paar järgmist pööret meelde. Pane kaart laekasse, ja jätka rahulikult sõitu sihtkoha poole. Vajadusel korda tegevust kuni oled õnnelikult kohale jõudnud. Kui pead küsima telefonitsi juhiseid, on kõige turvalisem teha seda siis kui oled auto peatanud.

6. Ära kiirusta

Ja veelkord: kas tead kedagi, kes oleks kiirust ületanud, et jõuda rutem oma matustele? Sõida talvel mõistliku, sulle ohutuna tunduva kiirusega, seda nii linnas kui maanteel. Pikal teekonnal naudi parem talviseid vaateid, mida Eestimaa loodus pea igal sammul pakub, peatu aeg-ajalt ja kontrolli üle, kas su auto tuled ja numbrimärk on puhtad ja rattakoopad lumevabad. Talvise teekonna planeerimise kõige olulisem osa on kohalejõudmine.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.