VIDEO | Täkku andma ehk kuidas õigesti "krokodillidega" autot käivitada?

 (73)

Talveperioodil ei ole väga palju vaja imestada, kui mõnel külmal hommikul akus enam auto käivitamiseks piisavalt vunki ei ole - talv on autoakule karm aeg. Lihtsaim variant olukorra lahendamisel on teiselt autolt käivitamiseks voolu “laenata.”

Appi tulevad käivituskaablid ehk krokodillid (täkujuhtmed), ning protseduur ei ole üleliia keerukas. Näitame ette, kuidas teiselt autolt käivitamiseks voolu võtta.

Hangi korralikud täkujuhtmed

Rahvakeeli täkujuhtmete või krokodillidena tuntakse auto käivitusjuhtmeid/käivituskaableid. Komplekti kuulub kaks juhet, tavaliselt üks musta värvi ja teine punast värvi. Juhtmete kummaski otsas on tangid, mille saab akuklemmi külge “hammustada” - kokku neli otsa.

Rahvasuus tuntud nimetus “krokodillid” hammustamisvõimest ja krokodilli suud meenutavast välimusest tulebki. Umbes kümme eurot maksvad tugeva ehitusega ja piisavalt jämedad “täkujuhtmed” tanklas. Siin-seal leidub ka odavamaid, aga nagu ikka elus kipub olema - kui valida odav kaup, siis tuleb peagi osta ka korralik toode.

Vahel satub kaubandusvõrgus ette väga peenikesi juhtmeid, mille otstes kipakad ja väikesed tangid. Neist võiks suure kaarega mööda minna, sest õhukese juhtme kaudu ei kandu edasi piisavalt voolu ja praktika näitab, et õrnad kinnitusotsad on pahatihti katki juba pakendist välja võttes.

Seotud lood:

Autolt autole elektri ülekandmiseks on vaja suurt juhtme läbilõiget ja korralikku ühendust. Eelista jämedat juhet, mis on “krokodilli suu” küljes tugevalt kinni.

Kus on aku?

Enamikel autodel asub aku mootoriruumis, kas juhi- või kõrvalistujapoolses küljes. Aga on ka autosid, millel aku on pagasiruumis või sõitjateruumis istme all. Viimasel kahel juhul on ligipääs voolu saamiseks päris keeruline või lausa võimatu. Nii irooniline kui see ka pole, siis elektriautod on küll varustatud võimsa akuga, aga teiselt autolt elektrit võtta ega ise laiali jagada need ei saa - süsteem on erinev.

Ka veoautode ja sõiduautode elektrisüsteemide pinge on erinev (12V vs 24V) ning “täku andmine” ei ole võimalik. Mõnel autol on aga elektri teistele autole edasi jagamine tehtud hoopis lihtsaks - kui aku ongi peidus, siis on toodud kapoti alla välja spetsiaalsed kohad “krokodillide” ühendamiseks.

Juhtmete ühendamine

Kui mõlemal elektrivahetamise operatsioonis osaleval autol on sama pingega elektrisüsteem (12V või 24V), akude asukohad või elektri andmiseks sobivad klemmid leitud, tuleks vooluandev auto ajada teise auto juurde nii, et täkujuhtmed ulatuksid ühelt akult teiseni ilma pingutamata.

Enne juhtmete ühendamist tuleks voolu andev auto välja suretada. Voolu andmiseks täkujuhtmete ühendamisel ei tohi midagi muud lahti ühendada - auto enda klemmid ja juhtmed peavad samuti akuga ühendatuks jääma nii nagu ette nähtud.

Tee nii:
  • Veendu, et autode elektrisüsteemid on sama pingega
  • Leia aku või laadimisjuhtmete ühendamise klemmid
  • Ühenda punane juhe plussklemmidega
  • Ühenda must juhe miinusklemmidega
  • Käivita abistav auto ja oota ca 5 minutit
  • Sureta abistav auto välja
  • Käivita teine auto
  • Ühenda juhtmed lahti, alustades mustast juhtmest
  • Võta ette pikem sõit, et tühjenenud akut laadida

Korralikud krokodillid on piisavalt suured ja neid saab nii palju lahti vajutada, et need ulatuvad “hammustama” ka ümber autopoolsete klemmide, mis on akuklemmidega ühendatud. Kui kasvõi üks juhtmeotstest on kuhugi ühendatud, ei tohi juhtme teise otsaga puutuda vastu kuhugi mujale kui sama poolsusega klemmi vastu.

Kui juhtub, et kokku saavad pluss ja miinus on tulemus halb igal juhul - võib saada elektrilöögi, võib tekkida tulekahju ja võib ka aku rikkuda. Igal juhul lendab sädemeid!

Miinusklemmi asemel võib juhtme kinnitada ka mõne auto värvimata metallosa külge, näiteks mootoriploki eenduva osa või ka amordipüstakute kinnituspoltide külge. Esmalt peaks siiski proovima ühendada akusid omavahel. Kui käivitusklemmid on eraldi välja toodud, siis tuleks kasutada neid.

Juhtmete ühendamisel ühendage esmalt plusskaabel (punane) käivitava ja käivitatava auto plussklemmidega (plussklemmid on ka autodel tihtipeale punase värviga tähistatud). Seejärel ühendage miinuskaabel (must) esmalt käivitava ja seejärel käivitatava auto miinusklemmiga.

Võib muidugi ühendada ka teises järjekorras, siin sisulist vahet ei ole, aga kuna miinuskaabel on ühenduses ülejäänud auto kerega, tekib “miinuse” esimesena ühendamisel risk puutuda plusskaabliga vastu mõnda keredetaili. Plussi ja miinust aga omavahel kokku lasta ei või!

Tuleks veenduda, et käivitusjuhtmete ühendus klemmidega on hea - kokkupuutepind peab olema puhas ja võimalikult suur osa “krokodillist” peab klemmiga ühenduses olema. Kui klemmid on oksüdeerunud, puhastage neid kriipides, et metall nähtavale ilmuks oksiidi alt. Abiks on ka klemmile asetatud “krokodilli” edasi-tagasi liigutamine.

Kui juhtmed on ühendatud

Kui mõlemad juhtmed on mõlemast otsast ühendatud, hakkab elektrivool täis akust tühjema poole “voolama” ja tühja akut laadima. Analoogia omavahel ühendatud veeanumatega on siin asjakohane - vesi voolab tühjema anuma poole kuni tasemed on ühtlustunud.

Et laadimist kiirendada ja vältida abistava auto aku tühjenemist, tuleks voolu andev auto nüüd käivitada. Abistav auto tunneb ära, et ühendatud on täiendav voolutarbija ning generaator hakkab vastavalt sellele rohkem elektrit tootma. Ühtlasi võiks välja lülitada mõlemal autol kõik üleliigsed elektritarbijad (tuled, puhur, elektrilised soojendused, raadio), et võimalikult suur osa elektrist aku(de) laadimisele jääks.

LOE LISAKS:

Abistava auto generaator toodab teisele autole jagamiseks piisavalt elektrit ka tühikäigul, aga kui gaasipedaaliga abistava auto pöördeid tõsta, näiteks umbes 2000-2500 pöördeni, siis muutub ka laadimine kiiremaks.

Kui käivitatava auto aku oli täiesti tühjaks saanud, võiks enne käivitamise üritamist oodata 5 minutit ja lasta kogu selle aja vältel abistava auto mootoril töötada.

Ooteaeg on tähtis peamiselt seetõttu, et selle ajaga jõuab tühi aku nii palju laadida, et käivitamise momendil annab ta juba mingi voolu ise ka välja ning vähendab sellega koormust abistavale autole. Lisaks ei pruugi käivituskaablid käivitamiseks piisavalt elektrit läbi lasta puht füüsiliselt.

Enne kui käivitad abistatava auto

Kui autod on omavahel ca 5 minutit olnud ühendatud, siis tuleks igaks juhuks abistav auto välja suretada. Vanematel autodel on ohud väiksemad, neil võib mootori tööle jätta kogu protseduuri ajaks, et tugevam laadimisvool oleks toetamas ka käivitamise hetkel.

Kuid uuematel autodel on peal väga palju elektroonikat, mis abistatava auto käivitamisel tekkiva pingekõikumise tõttu kannatada võivad saada. Probleemid ei ole eriti sagedased, aga kuna kurbi juhtumeid on, siis tasuks parem karta kui kahetseda.

Kui abistav auto on välja suretatud, siis voolu andmine akust jätkub, kuid auto enda elektrisüsteemid ei ole ohus. Pingekõikumine abistatava auto käivitumisel on suur. Voolu andev auto toodab suures koguses elektrit, mis voolab hooga tühja aku suunas.

Kui nüüd abistatav auto käivitub, hakkab aga laadima ka selle generaator ning vooluvajadusest saab ühe silmapilguga elektrivoolu tootmine. Seni abistatava auto suunas “voolanud” elektri vool peatub ja abistava auto pool tekib “ära andmata jäänud” elektrist hetkeks ülepinge.

Käivita abistatav auto

Kui voolu andev auto on välja suretatud, siis juhtmed ühendatuks jättes tuleb käivitada abistatav auto. Kui laadimisjuhtmed on kvaliteetsed ja ühendus hea, siis suudavad need korraga nii palju elektrit läbi lasta, et see on piisav teise auto käivitamiseks ka ilma pikema aku laadimiseta.

Kuid tihtipeale on juhtmed kehvad ning nende ühendamine autode vahel ei õnnestu ideaalselt - laadimine toimub, aga käivitamiseks sellest kohe ei piisa. Indikatsioon on see, kui abistatava auto starter käib ringi, aga selle hoog raugeb ja auto ei käivitu.

Siis ei jõudnud tühi aku piisavalt laadida ja tuleks enne uut üritamist veel mõnda aega abiandva auto pealt töötava mootoriga tühja akut laadida. Näiteks kümme minutit. Kui starter käib hoogsalt ringi, aga auto ei käivitu, siis võib akuga olla kõik korras, aga viga on muudes sõlmedes.

Kui aga abistatava auto starter ei tee pärast mõneminutilist laadimist piuksugi, siis ilmselt ei olnud juhtmed piisavalt hästi ühendatud või on tegemist vigaste juhtmetega - ebakvaliteetsed juhtmed on üllatavalt sagedane probleem.

Kui abistatav auto käivitub

Kui voolu andmine õnnestus, siis tuleb juhtmed lahti ühendada alustades miinusjuhtmest (must) ning abistavast autost. Endiselt tuleb meeles pidada, et käivituskaabli otsi ei tohi omavahel mingil juhul kokku lasta kuniks viimanegi juhtmeots on lahti ühendatud!

Pärast vooluandmise protseduuri võiks ka voolu andnud auto mootoril lasta veel mõnda aega töötada ja akut laadida. Voolu andnud autol pole see siiski nii kriitiline. Kuid tühjaks saanud akuga autoga tuleks pärast selle käima saamist ja enne uuesti välja suretamist ette võtta pikem sõit.

Päris tühja aku täis laadimiseks võib kuluda mitu tundi - see sõltub aku mahutavusest. Praktika näitab, et umbes tunniajane sõit on juba piisav, et toimimiseks vajalik laetuse tase saavutada.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.