Talvine autopesu: kas ikka pesta, või kannatada kevadeni?

 (43)
Pesu-2
Pesu-2Foto: Ilmar Saabas

Vahelduvad külmad ja soojemad ilmad ning soolatud teed teevad autojuhil Eestimaa talves meele mõruks. Halvimal juhul käid pesulast läbi, aga juba mõne kilomeetri pärast näeb auto jälle välja nagu poleks teda kunagi pestud. Kuid autopesu talvel ei ole ainult ilu küsimus - Et kevadel üllatusi poleks, tuleb autot talvel pesta. Teemegi siinkohal selgeks mõne talvise autopesu eripära.

Hea uudis on see, et värskelt pestud auto kerele jääb mustus mõnda aega halvemini kinni, eriti kui pesemisel on kasutatud ka nn kuivatusvaha või kui automaatpesulas on valitud mõni vahalaadset toodet sisaldav pesuprogramm.

Kuid talvise autopesu peamine eesmärk pole mitte niivõrd auto võimalikult kaua ilusa ja puhtana hoidmine, vaid võimalike värvikihi kahjustuste vältimine ning sõiduki kaitsmine korrosiooni eest. Kui auto on olnud pikka aega pesemata, hakkab pigi ja soolasegu värvipinda kahjustama ning roostet tekitama.

Suurtele magistraalidele ja linnadesse puistatakse libeduse tõrjeks kloriide, mis koosmõjus niiskusega panevad metallipinnal püsti korraliku “peo.”

Kui auto omanik sellele piisavalt tähelepanu ei pööra, siis võib kevadel vaadata tuhmunud lakipinda ning harvad pole needki juhused, kui sügisel veel siledana paistnud värske kasutatud importauto koopaservad roostemullitavad. Halvimal juhul ühe hooletu talvega.

Rusikareeglit - kui tihti peaks talvel autot pesema - on raske välja tuua, sest see sõltub auto kasutusest. Kuid pealinna ja suurte magistraalide soolas igapäevaselt kasutatavat autot võiks hoolas omanik sulailmadega pesta lausa kord nädalas, kui rohkem ei jõua või ei raatsi.
Foto: Karli Saul
Seotud lood:

Talvel tekib rohkem pigiplekke

Talvel tekib auto pinnale rohkem pigiplekke kui soojal ajal ja seda sõltumata sellest, mis rehvidel auto liikleb. Pigi on autole kahjulik, kuna see muudab auto pinna karedaks ja seob endaga auto lakikihile ka naastrehvidest tulnud metallipuru, teedele puistatud liiva ja soola.

Kindlasti tuleks talvel regulaarselt kasutada pigieemaldust. Kui enne autopesu pigi lahti ei leotata, siis nühitakse pesulas osaliselt lahti ka pigi ning selles sisalduv liiva-soola-metallipuru segu. Pesutulemus jääb esteetiliselt kesiseks ja poolikuks auto värvipinna kaitsmise efekt. Autopesula süüdistamiseks on põhjust vähe, sest pigiplekid on kurjajuur, mida tavaline pesu ei eemalda.

Selleks, et pigist võimalikult efektiivselt ja autot kahjustamata vabaneda, peab kasutama spetsiaalset pigieemaldamise kemikaali (saadaval kõikides autopoodides ning tanklakettides, samuti suuremates supermarketites) ning vastavalt konkreetse vahendi kasutusjuhendile seda enne pesulasse minekut autole pritsima.

Sellest, kas auto on pigine, saab aru kohe pärast pesu autokeret katsudes – pigise auto värvipind tundub käe all kare. Heledat värvi autodel on musti pigitäppe ka lihtne näha. Pigiplekid kogunevad kõige rohkem auto külgedele, tagaosale, ustevahedesse ja rattakoobaste ümbrusesse.

Põhjapesu - nii palju kui võimalik

Kurjade talviste oludega ei võitle ainult auto pealmine kiht. Samamoodi kogunevad pori ja soolad auto põhja alla ja seepärast on talvel soovitav lisaks tavalisele pesule valida ka altpesu või põhjapesu, kus kõrgsurvega puhastatakse korralikult ka auto põhi, et eemaldada lumi, jää ning sool, mis on peamine korrosiooni tekitaja.

Tõsi, ka meie jäime jänni kui pesulaid põhjalikumalt vaatasime, sest päris õiget põhjapesu enamik pesulaid ja pesuvõimalusi ei paku. Kui oma autost hoolid ja seda pikka aega tarbida tahad, võiks talvisel ajal kord kuus läbi käia kusagilt, kus ka auto põhja pesemisele tähelepanu pööratakse.

Auto põhja kaitsmisele võiks aga väheste pesuvõimaluste tõttu pöörata tähelepanu juba varem, enne metallivaenulike ilmastikuolude saabumist. On ettevõtteid, mis pakuvad korrosioonitõrjet autodele.

Korraliku korrosioonitõrje esimene osa on põhjalik auto põhja puhastamine vanast sodist. Puhastatud pinnale kantakse metallipinda kaitsvad ained, mis tugevalt põhja külge kinnituvad, seal kaua püsivad ning kogu välistingimustega võitlemise ülesande enda kanda võtavad.

Foto: Ilmar Saabas

Vahatamine - päästerõngas

Loe veel

Oluline on talvise autopesu käigus sõiduki vahatamine ja siin tuleb eristada kolme peamist vahaliiki. Esiteks on korralikud käsitsi pealekantavad vahad, siis on nn kiirvahad ja lõpuks on veel ka kuivatusvaha. Peamine erinevus on nende kaitsevõime kestvus, aga mingil tasemel kaitset auto lakipinnale ja mustusetõrjevõimet pakuvad nad kõik.

Automaatpesulates tuleks talvel eelistada püsivahapesusid. Päriselt need küll püsivahad ei ole, kuid aitavad kõige paremini parandada ja säilitada värvi-, kummi-, plast- ja kroomitud pindade seisukorda ning kaitsta viimaseid õhusaaste, pori ja pigi eest, kui põhjalik vahatamine sügisel tegemata jäi või selleks talvel mahti ei ole.

Kõige parem oleks siingi ennetada - igal aastal enne talve võiks lasta auto professionaalidel vahatada, sest selline vahakiht peab kauem vastu ja selle kaitsetoime kestab pikemat aega. Auto pinnale kleepub nii vähem mustust ning auto edaspidine hooldamine on lihtsam.

Aga kui see jäi tegemata, siis piisavalt tiheda pesulakülastamise ning sealsete kiir- ja kuivatusvahade abiga saab talviste olude agressiivsust mingil tasemel ikkagi auto lakipinnast eemal hoida. Meeles tuleb aga pidada seda, et ka parim vaha ei asenda auto pesemist. Uppuja jaoks on päästerõngas hea asi, aga veest välja tuleb ta lõpuks tuua ikkagi.

Kui ilmad on sellised nagu praegu - märjad, soolased ja ilma lumeta - käiks hoolas autoomanik pesulast läbi kord nädalas. Suurte külmade ja lumega ei ole ka keemilised korrosiooniprotsessid nii kiired, siis saab ka harvemate pesudega hakkama.

Eraldi kastike, Mõtle sellele: Auto garaažis hoidmine ei ole Eestimaa talves sugugi parim variant, kui tegemist on sooja ruumiga. Põhikooli keemiatunnist mäletame, et paljude keemiliste protsesside kiirendamiseks tuleb valemisse lisada törts temperatuuri.

Seega hakkab soojas garaažis parkiva vahatamata-kaitsmata ja soolase-niiske auto pinnal tööle endisest kiirem lakikihi närimise ja metalli roostetamise protsess.

Ära unusta sõitjateruumi

Talvel ei piisa, kui korra kuus sõitjateruumis tolmuimeja ja niiske lapiga vehkida. Puhastada tuleb iga kord, kui autopesulas käite. Talvel on auto kabiinis enamasti alati niiskust, tekkida võib hallitus ning tekstiilid lihtsalt haisema minna.

Kodus alusta sõitjateruumi puhastamist prügi väljaviskamisega. Seejärel pühi tolm ja lahtine mustus näiteks mikrokiust lapiga.

Rooli puhastamiseks kasuta nahahooldusvahendit kui see on kaetud nahaga või vahendit, mis ei muuda pinda libedaks. Väga paljud reisijateruumi puhastusvahendid muudavad rooli libedaks ja sobimatu vahend kahjustab nahka, millega suur osa tänapäevaseid roole kaetud on.

Kas teadsid?
Peamine põhjus, miks autode nahkkattega roolid koledaks muutuvad on just mustus. Eriti diiselmootoriga sõidukite tankimine õnnestub harva ilma käsi määrimata - diiselkütuse lõhn on selge märk, et kätele sattus kütust.

Diiselkütus aga on samal ajal ka lahusti, mis nahka ja plastpindasid aja jooksul lagundab. Kui käed said kütusega kokku ja rooli haarad, algab ka naha lagunemise protsess.

Niiskel hooajal on oluline pesu osa ka sõitjateruumi põrandamattide kuivatamine soojas toas. Tekstiilmatid tõmbavad lume ja vee endasse, ning vajavad just seetõttu eraldi tuulutamist ja aeg-ajalt ka korralikku kuivatamist. Samas pakuvad nad madala servaga kummimattidest paremat efekti. Seda muidugi ainult siis, kui neid vähemalt kord nädalas pesta-kuivatada.

Kevadhooaja alguses tuleks autole teha põhjalikum suurpuhastus ning tellida kvaliteetne sõitjateruumi keemiline puhastus - nii saab jalgadega kabiini vaipkatte sisse tassitud soolast lahti.

Libedusetõrjeks kasutatava soola jäägid võivad välja rookimata jätmise korral auto roostetama ajada ka seespoolt. Kabiinis on õrnasid kohti veelgi rohkem - näiteks jooksevad põhjavaiba alt mitmed juhtmed ja osal autodest asub istmete all igasugust elektroonikat, millele vesi ja niiskus ei meeldi, rääkimata sooladest.

Talvist autopesu ei maksa karta

Palju räägitakse sellest, et talvel pole autot mõtet pesta ja ei taha ka, sest pärast jäätuvad uksetihendid kinni.

Autot pole tõesti mõtet pesta, kui perspektiivis on selle kasutamine vaid paar aastat. Kuid samas tasuks mõelda selle peale, et koleda ja väsinud välimusega auto müümine on hiljem palju keerulisem ning miks peaks enda laiskusest lükkama probleeme auto järgmiste omanike kraesse?

Lisaks jätab see omanikust üsna kehva mulje - kui auto on käest ära, siis mis asjadega ta veel “üle on lasknud”? Vägagi praktiline pool on siin ka - määrdunud autosse sisenedes ja sellest väljudes on ülilihtne riideid määrida. Korraliku autopesu osa on ka ukseavade pesu.

Uksetihendite kinni jäätumise vastu on kaks lihtsat moodust. Esiteks tuleb enne talveperioodi uksetihendeid vastava vahendiga töödelda ja talve jooksul protsessi vajadusel korrata.

Teiseks tuleb pärast pesu tihendid ja uste-luukide servad lihtsalt ära kuivatada kasvõi majapidamispaberiga, kui mikrokiust lappi käepärast ei ole. Kui tihendid on hooldatud ja uksevahed kuivatatud, siis ei ole ka kinnikülmumist karta.

Kas teadsid?
Auto sagedane pesemine on oluline ka seetõttu, et pori on tugev abrassiiv. Kui porise auto pinnale sajab lumi, siis näiteks auto lumest puhastamisel kriibib see lakipinda.

Siin ei räägi me millestki nähtamatust või teoreetilisest - nii tekivad koledad kriimud, mida on heas valguses auto pinnal lihtne näha. Poriga saab kriimustada ka lund autolt mitte maha lükates - kui lumi auto pinnal sulab ja oma raskuse mõjul maha libiseb on efekt sama nagu tõmbaks üle auto pinna peene liivapaberiga - tulemuseks on kriimud.