KÜSITLUSE TULEMUSED | Enne teeleasumist tuleks plaani pidada: kas ja kuidas plaanivad eestlased oma argisõite?

 (48)
Kui aga peab rooli istuma, siis võib õigesti valitud marsruut ja teave eesootavate teeolude kohta eriti talvel olla pikemate autoreiside planeerimisel vägagi olulised.
Kui aga peab rooli istuma, siis võib õigesti valitud marsruut ja teave eesootavate teeolude kohta eriti talvel olla pikemate autoreiside planeerimisel vägagi olulised.Unsplash

Küsisime nädala alguses Delfi lugejatelt mõne küsimuse reisiplaneerimise ja navigeerimise harjumuste kohta. Selgus, et sõite eriti ette ei planeerita. Kuid samas on ligi pool vastanutest kahetsenud, et enne teele asumist täpsemalt sõidu- ja liiklusolusid üle ei vaadanud.

Suvisel ajal autoga mööda Eestit tiirutades tekitavad meelehärmi teetööd, talvisel ajal võivad aga libedus, rasked teeolud ning ette valmistumata sõitma minek paraja peavalu tekitada. Tagantjärele tarkus: kui oleks teadnud, et teeolud on nii keerulised, ei oleks sõitma läinudki.

Kui aga peab rooli istuma, siis võib õigesti valitud marsruut ja teave eesootavate teeolude kohta eriti talvel olla pikemate autoreiside planeerimisel vägagi olulised.

Teel ootavate võimalike üllatustega eelnev kurssiviimine ei ole vaid maanteesõidu puhul vajalik, see võib osutuda aega- ja närvesäästvaks tegevuseks ka Tallinnas või Tartus liigeldes. Libedus, halb nähtavus, ummikud, liiklusõnnetused - kõik see teeb meele mõruks ja röövib aega, aga oleks välditav, kui kasutada käeulatuses olevaid tee- ja liiklusinfot edastavaid rakendusi.

Info teekonna planeerimiseks on olemas

Meie küsitlusele vastas ühtekokku 1234 inimest, kellest 43 % ehk ligi pool ei teadnud, et Eestis on olemas portaal tarktee.ee, mis koondab igakülgset informatsiooni ees ootaval marsruudil ründavate teeolude kohta, ja mis enne teele asumist marsruuti planeerida aitab.

Seotud lood:

Huvitavam tulemus on aga see, et ainult 10 % vastanutest kasutab tarktee.ee rakendust enne teele asumist, samal ajal kui ligi pool ehk 47 % viskavad pilgu peale ilmateatele.

Kindlasti on rõõmustav, et vähemalt ilmateadet vaadatakse, sest muutuv ilm ja muutuvad teeolud on talvel liigeldes kõige suurem oht. Lootus on, et kui inimene ilmateadet õigesti tõlgendab, siis oskab ta ka teeolusid paremini hinnata.

Kolmandik vastanutest aga tee ja liiklusoludest ei huvitu ning lasevad pärismaailmal ennast üllatada.

Waze on populaarseim abimees

Kindlasti tuleb talvisel ajal reisi ja selleks kuluvat aega planeerida, ja seda juba alates tööpäeva hommikul ärkamisest - ärgata tuleb varem, sest talvistes oludes ei saa enamasti istuda autosse ja lihtsalt sõitma hakata.

Aega kulub nii auto puhastamisele, soojendamisele kui kontrollimisele, kas kõik vajalikud vidinad on ootamatute ilmaolude tarbeks kaasa võetud. Ning kuna teeolud ei võimalda suviseid sõidukiirusi, tuleb ka sõitmiseks varuda rohkem aega.

Meeles tuleb aga pidada seda, et mistahes viivitust enne teele asumist ei ole võimalik tagasi võita sõiduga, isegi kui selleks kasutada navigeerimise abirakendusi nagu Waze.

Waze’i kasutab navigeerimiseks 41% küsitlusele vastanutest. Waze kuvab teiste kasutajate abiga kogutud informatsiooni liikluse, ummikute, ohtude ja teetööde kohta ning võtab seda teekonna planeerimisel arvesse. Seetõttu on Waze’i kasutamine peaaegu sama hea kui teekonna ette planeerimine.

Kuid palju kasutatakse seda ka lihtsalt taustal jooksvana, ilma aadressi sisestamata. Siis jõuab informatsioon juhini tegelikult liiga hilja, alles selle vahetusse lähedusse jõudes.

Google mapsi kasutab aadresside leidmiseks kolmandik vastanutest (33%). See rakendus näitab küll samuti indikatiivset aega, mis sihtkohta jõudmiseks kulub, kuid sõiduaja arvestab see vaid ummikute informatsiooni põhjal.

Päris teeoludest ja tegelikult sõiduks kuluvast ajast ei ole aga kummalgi rakendusel aimu, rääkimata sellest, kui kusagil teises Eesti nurgas kehtib soovitus auto üldse koju jätta.

Vähemalt autod on talveks valmis

39 % vastanutest on auto juba kuu aega tagasi talveks ette valmistanud. 1% ootab veelgi talvisemaid olusid ja lükkab ettevalmistusi edasi ning 2 % leiavad, et auto ei vajagi talveks eraldi ette valmistamist.

2% vastanutest elab nii kiiret elu, et ei jõua lihtsa olmega tegeleda ja reageerib muredele siis, kui need tekivad.

Viiendik vastanutest hoiab auto ise jooksvalt korras, viiendik vahetab ainult rehvid ja muud ettevalmistust ei tee ning ligi viiendik käib korrapäraselt margiesinduses hoolduses, mis põhimõtteliselt peaks tagama selle, et auto on alati ka talveks valmis.

Loe veel

Seega võib öelda, et kokku 75 % vastanutest sõidavad autodega, mis on igati talvisteks teeoludeks valmis.

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.

Huvitavam tulemus on aga see, et ainult 10 % vastanutest kasutab tarktee.ee rakendust enne teele asumist, samal ajal kui ligi pool ehk 47 % viskavad pilgu peale ilmateatele. Unsplash.com