SUURES PILDIS: Vaata, kuidas näeb välja sõit Eesti kõige uuema jahtlaeva pardal

 (8)
Foto: Ester Vaitmaa

On Muhu Väina regati eelviimane päev, kui astun Eesti ühe uusima purjeka Albatrossi pardale. Kell on 8 hommikul ning kapten Mati Sepp on juba vormis. Ülejäänud meeskonnaliikmed on äsja ärganud ning ronivad ragistades kajutist välja. Nad on kõike muud kui seda nägu, et laev võiks kohe ära sõita, üks mees magab veel väljasõidu viimaste hetkedeni kajutisohval. Start on alles kell kümme, ent stardijoonele minek võtab aega, seega tulebki sadamast lahkuda nii varakult.

Tulemusi sel Muhu Väinal väga ei jahita: laeva tegelik meeskond, kellega on tulevikus plaan minna ka purjetamise MM-ile, on teistes paatides laiali ning kuna laev on äsja tehasest tulnud, vaid paar nädalat vana, võetakse tänavust Muhu Väinal sõitmist rohkem kui sisseelamisretke. Proovimist ootab kogu masinavärk ning komplekt uusi uue põlvkonna One Sails purjeid.

Merele minnes muutub meeskonna käitumine kohe. Mati Sepp on roolis ja sinna ta ka jääb kogu kaksteist tundi kestva sõidu vältel. Niisama lobisemist ja tühja juttu ta ei aja: jälgib pidevalt, mis toimub purjedega ning jagab käsklusi. Olgu öeldud, et ega karmis võistlussituatsioonis vaevalt oleks ta oma paati muidu-sõitjaid ballastiks kaasavõtnud, kuid kuna praegu on paadis rahvast vähe ning eesmärk on uut laeva tundma õppida, siis ei ole nii hullu. Sõidu alguses jagatakse ülesanded ära:

"Ise ka alles õpin, kuidas asju teha, see on päris tõsine töö - laeva tundma õppimine," on Sepp veendunud. Stardijoone juures vilksavad mööda erinevates klassidest sõitvad purjekad - võisteldi tänavusel Muhu Väinal seitsmes klassis. Mati Sepa poolt juhitud Eesti omanikele kuuluv Albatross sõidab neist suurimate purjekate klassis ORC I.

Foto: Ester Vaitmaa


Foto: Ester Vaitmaa

Mati Sepp on roolis ja sinna ta ka jääb kogu sõidu ajaks. Jälgib pidevalt, kuidas asjad toimivad.

Stardis on sagimist palju. Seitsmes eri suuruses purjelaevad seavad ennast varakult paika. Stardikaatri ning poi vahele moodustab mõtteline joon ning kui vastava laeva grupp on ennast rivistunud, kõlab stardipasun. Mitmeid aastaid järjest võtab Muhu Väinast osa ka ainult naistest koosnev "meeskond", kes võitleb südikalt pisikese Vesileenu- nimelise purjekaga.

Foto: Ester Vaitmaa


Foto: Ester Vaitmaa


Uued purjed: sissesõitmine võtab aega

Sõidu algus on Albatrossi pardal võrdlemisi närviline ning spinnaker (suur kergest materjalist puri, mida kasutakse allatuules sõitmiseks; kõige suurema pinnaga puri), lendab peaaegu otsapidi vette.

"Ruttu, tirige välja, et ta märjaks ei saa," tormatakse kaost likvideerima. Roolimees jälgib abitult ja häiritult.

Siiski läheb alguses igati kenasti, teised jahid jäävad maha. Ent mitte kauaks. Tuul tuleb kõikjale mujale kui purjedesse; kaob vahepeal sootuks. Mati jälgib kõrval sõitvat Fortet. Viimane on tulnud meile õige sappa ja sõidab mõnuledes meie kiiluvees.

"Mis toimib, mis on valesti? Miks me ei liigu?" on Mati häiritud, kui jõutakse tuuleauku. "Vahetame spinnakeri ära! Ja viige see supp praegu minema, miks te praegu selle supiga jamate, no ei saa nii sõita!" pahandab ta, et kiire supi jagamiseks on kõige halvem aeg valitud.

Ka see annab tunda, et suure jahi edukaks juhtimiseks pikal sõidul on meeskonnaliikmeid puudu, nii mõnigi peab olema samal ajal mitmes kohas või pole võimalust vahepeal kedagi välja vahetada.

Foto: Ester Vaitmaa

Moodne vöörimees - nutitelefon on abiks navigeerimisel ja ilmaprognoosi vaatamiseks

Foto: Ester Vaitmaa


Spinnaker läheb peaaegu vette. Kiiresti tõmmatakse see pardale tagasi.

Foto: Ester Vaitmaa


Foto: Ester Vaitmaa


Foto: Ester Vaitmaa


Foto: Ester Vaitmaa


Foto: Ester Vaitmaa


Äike ja vihm

Keskpäeval kukuvad tekile esimesed vihmapiisad ning ilm kisub vägisi äikesele. Enamus jahte on läinud avamere poole, meie hoiame rohkem kaldasse.

"Ju nad arvavad, et seal on rohkem tuult. Mina usun enda nurga sisse, mulle need kaldaalused tunduvad praegu paljulubavad, et siin saab sõita. Lisaks, kuna meil läks alguses juba halvasti, peame võtma mingi riski," seletab Mati.

Kella kuue ajal tundub siiski, et Arvil on tekkinud palavik ning kuna meeskonnaliikmeid on liiga vähe, siis edukalt sõita on keeruline. Otsustame katkestada ning Tallinnasse jõuame esimestena: tiiru ümber Naissaare jätsime vahele.