Atakk maailma vabadusele, rünnak demokraatiale, sõda  vabadusega, liberté must päev - just nõnda kirjeldasid Euroopa kümnendi ohvriterohkeimat terrorirünnakut maailma ajalehed. "Je Suis Charlie" (Mina olen Charlie), "Nous sommes tous Charlie" (Me oleme kõik Charlie), kuulutati Prantsuse lehtede esikülgedel.


Kolmapäev, 07.01

Kolmapäeval tungisid relvastatud mehed Prantsusmaa satiirajakirja Charlie Hebdo toimetusse Pariisis. Rünnakus hukkus 12, nende seas 10 ajakirjanikku ja kaks politseinikku, ning sai vigastada 11 inimest.







Neljapäev, 8.01

Neljapäeval, kui politsei jätkas Alžeeria  juurtega vendade Chérif (32) ja Saïd Kouachi (34) otsimist, toimus Pariisis tulevahetus korrakaitsjate ja Kouachidega seotud kurjategija Amedy Coulibaly vahel, mille tulemusel hukkus üks naispolitseinik.







Reede, 9.01

Reede hommikul tungis kahe Kalašnikovi automaadiga relvastatud Coulibaly (32) Pariisi idaserval, Porte de Vincennes'i piirkonnas asuvasse juudi toidukauplusesse, avas automaatidest vaheldumisi tulistades umbes 20 sekundiks tule ja võttis seejärel mitmeid inimesi pantvangiks.

Samal ajal võtsid Kouachid Pariisist umbes 35 kilomeetri kaugusel kirdes asuva Dammartin-en-Goële'i asula juures pantvangi vähemalt ühe inimese.  Trükikojas varjunud kahtlusaluste ja korrakaitsejõudude vahel toimus tulevahetus. Vennad teatasid, et on valmis minema märtrisurma, väljusid õhtupoolikul tulistades hoonest ja lasti maha. Umbes samal ajal lahendasid korrakaitsjad ka Pariisi pantvangisituatsiooni. Coulibaly, kes oli kaupluses jõudnud tappa neli inimest, lasti politsei poolt maha.













Nädalavahetus, 10.01 - 11.01

Pühapäeval kogunesid riigi pealinnas Pariisis erinevatel hinnangutel kaks miljonit inimest solidaarsusmarsile, kus mälestati islamiäärmuslaste käe läbi hukkunuid. Prantsusmaa ajaloo suurimas demonstratsioonis osalesid ka mitmete maailma riikide liidrid, nende seas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Briti peaminister David Cameron ja Iisraeli valitsusjuht Benjamin Netanyahu.