Delfi sotsiaalkampaania “Roolis ei loe” kutsub üles roolis olles mitte kasutama nutiseadmeid. Üleskutsega juhime kõikide liiklejate tähelepanu nutijoobe ohtlikkusele. Hooligem endast ja oma kaasliiklejatest. Kasuta #rooliseiloe või kirjuta meile oma kogemustest rooliseiloe@delfi.ee

Villu Vane: trahv roolis telefoni kasutamise eest võiks olla kordades suurem

 (70)
Tegevused roolis 8.07.2020
Telefoni kasutav veokijuht suvel Delfi fotograafi objektiivi ees.Foto: Andres Putting

Eksperdid leiavad, et autoroolis kõrvaliste tegevustega enda ja teiste elusid ohustavate juhtide korralekutsumiseks tuleks nii seadusi karmistada kui ka täiendada.

Kehtiva liiklusseaduse § 33 lõige 11 punkt 1 sätestab, et "juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita või hoida sõiduki liikumise ajal telefoni käes". Sellest hoolimata on roolimobiilikud liikluses muutumas aina suuremaks probleemiks, mille tõsidust ja ohtlikkust võrdlevad asjatundjad purjuspäi autorooli istumisega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Pille Ossul leiab, et seadust tuleks täpsustada: "Tulevikus tahame seda punkti täiendada, et oleks seaduses lisaks telefonile ka üldisem viide muule käsiseadmele, kuna tänapäeval on laialdaselt kasutuses ka muid digitaalseid seadmeid ja vahendeid. Näiteks tahvelarvuti või muusikamängija, mis võivad segada juhtimist või liiklusohtude tajumist," ütles Ossul.

Ka siseministeeriumis on asja arutatud ning omalt poolt pakutud välja liiklusohutusprogramm, mille esialgses versioonis on ühe tegevusena välja toodud "Automaatse sõidukijuhi kõrvaltegevusi fikseerida võimaldava elektroonilise järelevalvesüsteemi loomine ja töölerakendamine". Kahjuks ei jõudnud see ettepanek programmi ning selle sisulist tähendust ei täpsustatudki.

Seotud lood:

Kiiruskaamera pildist käib kotkapilk üle

Aastast aastasse saadavad kiiruskaamerad välja kümneid tuhandeid trahviteatisi, aga vähesed teavad, et enne, kui teatis välja läheb, käib kaamerapildi üle korrakaitsja "kotkapilk". Tõenäoliselt ületavad paljud kiirust mitte pahatahtlikkusest, vaid tähelepanematusest – ehk oleks mõistlik "kotkapilguga" vaadata ka seda, kas roolis istuv juht tegeles kihutamise ajal millegi muuga, ning talle selle eest märkus teha?

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo vastab, et seda tegelikkuses mõnikord ka tehakse: "Taolisi juhtumeid on võimalik menetleda üldmenetlusena, kui see on otstarbekas ja vajalik ning rikkumine on fotolt tuvastatav."

"Õnneks uutel kaasaegsetel sõidukitel on enamasti käed-vaba süsteem juba standardvarustuses, samuti on inimesed nutiseadmete kasutamises muutunud teadlikumaks ja üha enam püütakse seal olemise aega piirata,” näeb Sirle Loigo asjade liikumist positiivses suunas.

Seda, et suurem trahv kedagi rohkem korrale kutsuks või telefonist nina jõuga välja tõstaks, ta ei usu. Ent ka tema meelest tuleks seadust täpsustada.

“Tegeleda on vaja ikka probleemi juurpõhjustega, trahv ei ravi nutisõltuvust. Samas toetan ettepanekut, et kõrvalised tegevused oleksid liiklusseaduses eraldi paragrahvina välja toodud. Täna on see muu rikkumise all, kuid eraldi paragrahv aitaks luua statistilist selgust. Lisaks rõhutaks see, et riik peab antud rikkumist oluliseks.”

Kui autojuhtide jaoks on seaduses olemas mingigi pügal, siis jalakäijate nuhvlilembust ei reguleeri miski. Seda puudujääki möönab ka Sirle Loigo ja soovitab autojuhtidel olla seda tähelepanelikumad, et mitte põrkuda õnnetult teel end telefoni unustanud kõndijatega.

"Tänane liiklusseadus keelab juhil tegeleda kõrvaliste tegevustega sõidu ajal, jalakäijale taoline piirang ei laiene. Küll aga lasub igal liiklejal kohustus olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagada liikluse sujuvus, et vältida ohtu ja kahju tekitamist."

Liiklusekspert Villu Vane: praeguse trahvi mõju on tühine

Roolimobiilikut saab eksimuse eest trahvida kohapeal lühimenetluses 20 euroga, kirjalikus hoiatusmenetluses kuni 80 euroga. Kuna liiklusseaduse mõttes on tegemist “muu rikkumisega”, ei too korduvad rikkumised kaasa ka juhilubade kaotamist. Erandiks nii trahvisummade kui ka korduvkaristuste osas on vaid juhtumid, kus kõrvaliste tegevuste käigus on põhjustatud liiklusohtlik olukord.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane leiab, et taolise trahvi mõju on suhteliselt tühine - võibolla pensionärile see mõjuks, aga nemad ei ole sihtgrupp ning roolis olles nutiseadet ei vaata. "Mulle tundub, et selline trahv suurt mõju ei avalda. Arvestades tegevuse ohtlikkust, võiks trahvisumma olla vabalt viis kuni kümme korda kõrgem. See ehk paneb mõtlema," arvab ekspert ja lisab kohe, et üksnes trahvisumma kergitamisest ei piisa.

"Seda peab toetama tõhus järelevalve, lisaks selgitustöö. Inimesed peavad mõistma, et selline tegevus on ohtlik. Kuni see arusaam ei ole kohale jõudnud, siis suurt midagi ei muutu, jätkub peitusemäng politseiga ning telefoni näpitakse endise hooga edasi."

Vane tuletab meelde, et lisaks nutiseadmete vaatamisele on roolis olles mistahes kõrvalised tegevused juhti häirivad, ja nimekirja võib lõputult pikendada.

"Igasugune tegevus, mis ei ole seotud sõiduki juhtimisega, võib olla häirivaks tegevuses. Selge on see, midagi kõrvalist me ikka teeme, näiteks rüüpame pudelist lonksu vett või pistame küpsise või kommi põske. Ja kui keegi pudeli lahti teeb või kommi paberist lahti harutab ja siis juhile ulatab, siis ilmselt rahulikul maanteesõidul see suurt ohtu ei kujutagi. Kuid põhimõtteliselt on see ikkagi tegevus, mis ei ole seotud juhtimisega, kuigi häirib vähem kui burgeri söömine."

Roolis olles tuleb tema sõnul keskenduda täielikult juhtimisele. "Tegelikult võib saatuslikuks saada ka juhtimistegevus. Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetuses üks autos olnud sõitjatest, kuna juht jäi pingsalt tahavaatepeeglisse vaatama. Ja kui ta pilgu teele pööras, oli auto juba teepeenral ning järsk pööre teele tagasi lõppes ümberpaiskumisega ning matustega," toob ekspert hoiatava näite.

Murelikuks teeb seegi, et täpset statistikat, kui paljud (rasked) avariid juhtuvad nuhvlinugistamise tõttu, ei ole: "Keegi ju sellega hooplema ei tule ja üles ei tunnista. Ilmselt on selliseid õnnetusi tegelikult oluliselt rohkem kui arvame ning probleem on sama tõsine kui joobes juhtimine."