Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Viis 2010. aasta filmi, mida sa pead nägema

 (13)
Viis 2010. aasta filmi, mida sa pead nägema
Foto: pressimaterjalid

Järgnevad on minu soovitused 2010. aasta filmidest, mida igaüks peaks nägema. Tean, et asi on ülimalt subjektiivne ja peegeldab eelkõige minu isiklikku maitset, kuid samas on need filmid leidnud ka aktuaalset kajastust uudistes ja auhindade jagamistel.

Edetabel ei peegelda enim vaadatuid filme Eestis, sest siis oleks pidanud kindlasti lisama filmi „Shrek nüüd ja igavesti“ kui aasta 2010. aasta suurima kassatulu teeninud filmi Eestis. Teiste filmide kohad 2010. aasta Eesti kassatabelis olid järgmised: „Sotsiaalvõrgustik“ 21. kohal, „Must luik“ esilinastus Eestis alles 2011. aastal nagu ka „Kuninga kõne“, „Kick-Ass“ oli kohal 101, „Harry Potter ja surma vägised“ 8. kohal.

1.“Sotsiaalvõrgustik“ (The Social Network)

Tõeliselt põnev film, mille sisuks pole eelkõige mitte Facebooki loomine, vaid pilt tänapäeva ühiskonnast ja selle muutumisest. Arvan, et iga tänäpäeva noor suudab ennast sealt ära tunda. Kas siis selle läbi, et üritab leida oma kohta ühiskonnas, saavutada midagi, mis muudaks kogu maailma või on lihtsalt Interneti suhtlusprogrammide aktiivne kasutaja. Jesse Eisenberg oli Facebooki looja Mark Zuckerberg’ina tõeliselt hea. Valgustus, muusika, käsikiri — raske oleks millegi üle kurta. On raske isegi midagi välja mõelda, mis peaks olema teisiti. Samuti annab palju juurde, et film põhineb tõelistel sündmustel.

Kas see film oli ideaalne? Ei. Kui kriitikud võtsid filmi hästi vastu, on tal ka palju vastaseid. Paljudele ei meeldinud Napsteri loojat mänginud Justin Timberlake. Kindlasti ei meeldi film ka neile, kes on Facebookis pettunud. Sest tõele näkku vaadates, veidi üle idealiseeritud on kogu Facebooki idee. Idee polnud ju uus, vaid mujalt osadest kokku pandud, lisades vaid teatud juppe. Kindlasti on ka vanematel inimestel filmist raske aru saada. Eriti neil, kes pole Interneti suhtluskeskkondadega kokku puutunud.

2.“Must luik“ (Black Swan)

Veel üks film, kus hea filmi teeb väga heaks peaosatäitja. Natalie Portman Nina Sayersina on Oscari-vääriline sooritus. Muusikalise poole pealt on huvitav, et väga palju „Luikede järve“ muusikast kõlab ka filmis, ja mitte ainult tantsustseenides. Tegemist on põnevusfilmiga, seega on ka selliseid kohti, mis panevad võpatama inimesed, kes läksid kaunist tantsufilmi vaatama. Lugu on tegelikult pingest, tööst, stressist, võitlusest hea ja kurja vahel. Film pole kindlasti mõeldud „tüüpilisele teismelisele noormehele“. Kindlasti erineb film teistest ka selle poolest, et tavaliselt kauneid kunste siiski Hollywoodi filmides ei näidata. Kui, siis vaid hetkeks.

Räägime ka miinustest. Kindlasti on filmil piiratud sihtgrupp, sest ballett pole just pehmelt öeldes meeste lemmikteema. Kunagi tegemist psühholoogilise põnevusfilmiga, siis pole filmis ka piisavalt actionit. Kes vihkavad Natalie Portmani, vihkavad ka filmi.

3.“Kuninga kõne“ (The King’s Speech)

Esmapilgul tundub, et tegemist on tüüpilise Oscari püüdmise filmiga. Kuulsad näitlejad Colin Firth, Geoffrey Rush, Helena Bonham Carter, auhindu võitnud režissöör Tom Hooper. Tegelikult juba mõni minut peale filmi algust märkad, et see film on midagi palju rohkemat. Film räägib sõprusest kuningas George VI ja tema kõneterapeudi Lionel Loguega. Film on naljakas, emotsionaalne. Kuninglik perekond, kel on probleemid nagu kõigil teistel, on käegakatsutav.

Samas jääb film viisakaks, üritab järgida ajaloo sündmusi. Filmi tegemisel on kasutatud kõneterapeudi päevikut. Tegemist on filmiga, mis meeldib publikule ja kriitikutele, vastupidiselt kahele eelnevale filmile, mida kas armastad või vihkad.

4.“Kick-Ass: Uus superkangelane” (Kick-Ass)

Minu jaoks oli see film tõeline elamus, kuid hoiatan, film on lastele keelatud, sest sisaldab ohtralt vägivalda. Tõeliselt vastuoluline film - harv on juhus, kui keegi annab sellele filmile hindeks kolme. Ainus võimalus tundub anda maksimum 5 või miinimum 1. Kui võtsin arutlusse filmi gümnasistidega, sain sealtki vastuolulised tulemused, seega pole asi vanuses ega soos, kuigi kahtlen, kas on palju naissoo esindajaid, kes seda filmi armastaksid.

Tegemist on postmodernse vaatega koomiksimaailmale. Väga tugevad on peategelased, eriti 13-aastane Chloe Moretz, kelle näitlejameisterlikkus suutis lausa ohkama panna. Film segab reaalse elu superkangelaste filmiga ja teeb seda hästi. Filmi kõige tugevamaks küljeks ongi idee, et tehtud on midagi uut, mis võimaldab filmil teatud ringkondades klassikaks saada.

5.“Harry Potter ja surma vägised: Osa 1” (Harry Potter and the Deathly Hallows Part I)

Seda filmi on raske kommenteerida. Olen armunud tervesse Potteri saagasse. Esimesed paar filmi olid hirmsad (lapsikud ja kaameratöö jättis soovida), alles pärast raamatute lugemist ja 4. osa vaatamist armusin ära. Neid filme lihtsalt peab vähemalt korra vaatama. Kui veel 10 aastat tagasi räägiti, et kõikide filmide järjed on esimesest osast halvemad, siis tänapäeval on sellele mitmeid erandeid.

Kogu Potteri saaga muutub iga filmiga aina süngemaks. Kui esimesi lastefilme võiks vaadata ka algkooli lapsed, siis viimaseid osi pigem põhikoolist alates.

Tegemist on esimese poolega saaga viimasest raamatust ja film on palju täiskasvanulikum. Tegelikult arenes film selle alusel, kui vanad olid peategelased. Vähem actionit, rohkem probleeme, mõne arvates film lausa venis, kuigi tegi seda ju paraku ka raamat. Arvan, et film on muutunud piisavalt kvaliteetseks, et kui oled Potterit vihanud ega pole kunagi ühtegi osa vaadanud, võiks alustada sellest filmist. Kindlasti jääb paljugi segaseks, aga vähemalt inspireerib see siis ka teisi osi vaatama. Fimli suurimaks miinuseks on, et lugu jääb poolikuks. Raske on objektiivselt hinnata asju, mille fänn ise oled.