Viiratsi näide: vastutustundetu vallavalitsus hävitab erateid!
Tee ise paistis äsja hööveldatud, sest selle mõlemas servas kõrgusid värsked kruusa- ja mättavallid. Esmapilgul jäi mulje, et teed on teadlikult süvendatud ning seda hakatakse lähipäevil uue kruusaga täitma. Tuttavate juures aga selgus, et mingeid teeparandustöid vallal ega omanikel lähiajal plaanis pole. Vastupidi. Kohalikes tekitas äärmiselt suurt pahameelt, et valla oskamatu höövlijuht oli nende erateelt viimasegi kruusa kraaviperve lükanud. Kuna tee oli kumeramaks hööveldamise asemel tõesti kenaks sadeveekraaviks süvendatud, siis minu meelest pidanuks sellist lollust nähes kõik terve mõistusega inimesed Viiratsi vallas olema suisa tulivihased.
Et tänane Viiratsi vallavanem on sama Sulev Kannimäe, kelle juhtimisel see avalik maantee õigusvastaselt kord erakätesse mõõdeti, siis tekkis soov teemast veidi pikemalt rääkida.
Nimelt on tegemist regulaarses avalikus kasutuses oleva „õnnetu“ erateega, mille erastamise surus vald teeäärsetele elanikele maareformi käigus peale vaid „tugevama“ õigusega. Vastutustundetult mõõdeti osa avalikust teest 100 meetriste lõikudena erinevate kinnistute koosseisu.
Pärast erastamist jäeti Reitle tee hooldamine aastaiks vaid eraomanike kanda ning tee sõidetavuse tagamiseks lasksid omanikud sellele korduvalt oma raha eest kallist kruusa vedada ning tellisid vallalt kulukaid ja tasulisi teehooldustöid. Nüüd ometi olevat nende hooldatud eratee avalikku kasutusse määratud ning selle korrashoiu eest vastutavat taas vald. Kuid vald olla oma oskamatu hooldusega teed vaid kahjustanud ning nende hinnalise „era“kruusa sellelt sootuks maanteekraavidesse pühkinud.
Kui Reitle teed 1996. aastal erastama hakati, püüdsid kohalikud elanikud vallale ja riigile selgeks teha, et seadus keelab regulaarses kasutuses olevate avalike maanteede erastamise. Tänane vallavanem Sulev Kannimäe oli siis abivallavanem ja tegi kõik, et vallateid erastada ning teede hooldust valla kaelast eraomanike kaela lükata. Abivallavanema selja taha asus maavanem, keskkonnaminister ja õiguskantsler ja lõpuks riigikohuski. Nii lõppes 10 aastat kestnud protsessimine edutult riigikohtus, sest kõrge instants jättis elanike kassatsioonikaebuse 2006. aastal lihtsalt menetlusse võtmata.
Vaatamata sellele, et erateede kasutamise ja hooldamise probleem juba üle Eesti tulisena podises ja siin-seal aegajalt ka üle katlaserva lahvatas, teatas Viljandi tollane maavanem protsessijaile, et kui nemad ei nõustu erastama nende kinnistu kõrvalt kulgeva avaliku maantee keskelt 100 meetrist lõiku, siis ei anna riik neile ka õigust nende elamualuse maa erastamiseks. Ning teema lõpetuseks teatas maavanem oma kirjas, et Viiratsi Vallavolikogu on teeseaduse § 4 lg 3 alusel määranud erastatud Reitle tee avalikuks kasutuseks ning sellega on ka elanike probleemid lahendatud.
Ehk ei olegi täna enam kõige tähtsam see, kes, kus ja kuidas maareformi käigus teede erastamist toimetas. Oluline on, et selle „loomingulise“ tegevusega kaasnenud õiguslikest probleemidest olid teadlikud kõik vastutavad ametkonnad ning seda kaost toetati vaikimisi ega püütudki lahendada.
Kõige kurvastavam on, et probleemi tõsidust ei tunnistata ka täna. Hiljuti otsis presidendi nõunik Ülle Madise põhjusi ja süüdlasi, et jätta kõrgharidusseaduste muudatused välja kuulutamata. Samas võivad erateede kasutamise ja hooldamisega seotud regulatsioonid põhiseadusega vastuolus olla ja nendega lepitakse vaikimisi. Halvemal juhul püütakse neid vastuolusid seaduse tekstis vaid suurendada.
Muuhulgas märkis presidendi nõunik 10.aprilli Üliõpilaslehes, et mida rohkem on tervikliku juristiharidusega andekaid inimesi ministeeriumides, seda enam on kaitstud ka Eesti õigusriik, vaba ühiskond ja põhiseadus. Erateede hooldamise ja avaliku kasutamisega seotud probleeme kuulates tekib aga küsimus, kas meil kohalikul tasandil, valituses, riigikogus või Kadriorus on üldse veel mõni terve mõistusega inimene, sest tervikliku juristiharidusega kaasnevat tarkust sealt küll ei paista.
