Viimaseid nädalaid veel võimalus nautida meie jäätunud jugade ilu
Eesti kõrgeim, Valaste juga Ontikal (30,5 meetrit 2004. aasta seisuga, hilisemalt numbrid suurenenud), on juba ammu kogunud populaarsust oma vaateplatvormiga ning talviste jääkaunistustega. Kahjuks suleti varisemisohtlik platvorm külastajatele 2010. aastal. Seetõttu peavad laisemad joahuvilised piirduma kitsa trepiga, millelt on juga vaid ühe nurga alt näha.
Riskialtimad ja füüsilist pingutust mittepelgavad rännusellid pääsevad Valaste joale ligi ka altpoolt.
Sinna pääs pole kergete killast - sõltub, kas läheneda mere poolt või üritada kohapeal pankrannikust alla ronida. Käesoleva loo osalistele lõppes see üritus õnneks vaid katkirebitud riiete ning valusate kriimustustega, samas ettevaatamatutele võib taoline turnimine rohkem valu kaasa tuua.
Mere poolt lähenemiseks tuleb esmalt liikuda Valaste joa juurest ca 1 km Ontika mõisa suunas, misjärel saab mööda treppe pankrannikult rannale laskuda. Miinuseks on see, et hetkel on trepid mitmemeetrise lume all ning kui libisema hakkad, siis ootab pikk ja valus õhulend läbi võsa ja üle kivide. Üks ettevaatamatu kelgukoer tegi selle lennu jugadeekspeditsioonil läbi.
Võimalus on ka hakata Sakalt jalutama Ontika suunas või Toilast Ontika poole. Enne jõuab aga päev looja minna, kui Valaste joani jõutakse. Pealegi on merejää kohati õhuke ning läbivajumine lõppeb märja suplusega nagu jugade juures käijatelgi juhtus.
Mere poolt lähenedes avanevad aga Valaste joale võrratud vaated, millest trepil turnijad vaid unistada võivad. Erikujulised jääpurikad, hiiglaslik jäine püramiid, mitmevärvilised kujundid - kõik see paljastub alles joa all täies ilus. Ettevaatlik tuleb olla purikakaskaadide all liikudes - taolise hiigelkamaka pähe kukkumine lõpeb üldjuhul fataalselt.
Imelisi vaatepilte on jäänud veel vaid loetud nädalateks, kuni sulailmad vahetavad jäälossid mäslevate veevoogude vastu, mis loomulikult omakorda uusi põnevaid elamusi pakuvad.
Kõrguselt teine Eesti juga paikneb Saka mõisa lähistel. Kivisilla joa (22,8 meetrit 2004. aasta seisuga, hilisemalt numbrid suurenenud) kaskaadid jäävad oluliselt alla Valaste omadele, seda eriti talvistes oludes. Kuid jääpüramiidid on moodustunud sealgi. Omaette elamuseks on raudredelit mööda joa alla ronimine - või siis pigem libisemine. Siiski on seal joa alla pääs turvalisem kui Valastel.
Karjaoru juga (15,9 meetrit 2004. aasta seisuga, hilisemalt numbrid suurenenud), mis paikneb umbes poolel teel Valaste ja Kivisilla vahel, on konkurentsitult Eesti kõrguselt kolmas juga.
Selle joa ilu talvel niivõrd ei avaldu, kuna paekihtide vahelt väljapurskav vesi jäätub ruttu ning hanged katnud suurema osa joast.
Küll aga võib seal oodata - nagu kõigil põhjaranniku jugadel - sulamisvete puhul hiiglsaslikke veevoogusid alla purskumas. Praegu näeb vaid jäiseid niresid, mis küll visuaalselt samamoodi põnevad. Joa alla turnimine on seal kõige riskantsem, kuna lumi varjab ära kõik varisemisohtlikud järsakud.
Avastamisrõõmu pakuvad teisedki Ida-Viru joad, mis enamikule inimestest on teadmata jäänud.
Langevoja juga Sillamäe lähedal on muutunud pigem kelgumäeks, kus jääpüramiidi mööda alla libiseda võimalik.
Aluoja joal aga on lumi matnud joaastangud, vaid ohvrikivi turritab valgest vaibast välja. Eelmainitutele lisaks paiknevad Ida-Virumaa jugademaal teisedki suuremad ja väiksemad joad: Tõrvajõe, Utria, Kohtla, Treppoja, Narva, Linnamäe jt.
