Vihane lugeja: kas suvepäevasid korraldatakse selleks, et ülemus saaks end vabalt täis juua ja keelt kõrva ajada?

Mul on meie firma suvepäevadest siiamaani süda paha. Kaks päeva täis joomist, laaberdamist, oksendamist ja vastikut flirti. Nagu kellelgi kodus lapsi või abikaasat ootamas ei oleks. Mis kuradi üritus see selline on?

Suvepäevad toimusid linnast väljas, meil oli vaja jõuda 50 kilomeetri kaugusele metsa sisse. Juba algusest peale oli aru saada, et sellest üritusest head nahka ei tule. Ma pole küll mingi nohik ja karsklane, aga kui linnapiirist üle sõites bussis juba soe viinapudel ringi käib, siis hakkan silmi pööritama küll. Selleks ajaks kui kohale jõudsime oli kaks kolmandikku rahvast juba täiesti täis.

Asi läks sama rada edasi. Organiseerijad olid vaeva näinud, välja olid mõeldud mingid maastikumängud ja viktoriinid, kuid ei midagi. Paar tundi üritati ja siis saadi aru, et sellest loomakarjast on võimatu üle karjuda või neid organiseerida. Täielikud lambad. Ja loomulikult selle karja eesotsas oli terve ülemuste kamp. Õhtu saabudes läksid lahti paaritumistantsud — ei jõudnud ära imestada, kuidas pereinimesed üksteise võidu teineteisele ligi ajasid. Üks ees ja teine taga.

Oleks ma teadnud, et see üritus niivõrd robustseks ja labaseks kujuneb, oleks ma võinud oma perega hoopis koju jääda. Kas suvepäevasid organiseeritakse siis selleks, et ülemused saaksid end vabalt täis kaanida ja ilusatele kolleegidele keelt kõrva ajada? Fuh!