VIDEO: Viimsi sarisülitaja ohver tabas rõvetseja otse teolt

"Saage palun tuttavaks – meie oma Viimsi sarisülitaja! Kaks lühikese unega ööd ja nii me temaga varahommikul tuttavaks saimegi," kirjutab Viimsi elanik Oleg Zhemchugov, kes koos sõbra Jüri Metsaga pidas nädal tagasi kinni hommikuti tema autoklaasile tatilärakaid jätnud mehe.

Umbes pool aastat ei saanud ma aru, miks on vaja maja ette pargitud auto küljeklaasile tatistada – vahel kord nädalas, vahel suisa ülepäeviti. Ilmselt jättis tatiprits vahele need korrad, mil auto oli porine ja pesemata.

Eelmisel nädalal sai karikas täis, sest alates esmaspäevast pidi mu naine igal hommikul enne autosse istumist võitlema, et hommikusöök pärast seda vaatepilti sees püsiks.

Sülitaja elab paar maja edasi, käib varahommikuti viie-kuue ajal jooksmas ning lõbustab end ühe konkreetse auto küljeklaasi tatiga märgistamisega. Vahel on materjali rohkem ja osaliselt saab märgistatud ka esiklaas.

Teolt tabamisel ei osanud ta midagi selgitada, pomises vaid, et "peas on kiiks" ja "oma lollus". Kuna tegemist on 50- kuni 60-aastase tattninaga, siis karmi karistust ei järgnenud, olgugi et oli plaanis.

Andsime lihtsalt nõu, et meie tänaval ei maksa enam jooksmas käia.

Sellest ajast saadik olen juurelnud: miks – kuidas – misasja? Eeldasin, et seda teeb mõni noor nolk, mitte väärikas eas, hallipäine ja tervislike eluviisidega mees. Ega ta isegi osanud oma teguviisi lähemalt lahti seletada.