Kõik see sai alguse sellest, et laste ema otsustas ühel päeval, et tema ei soovi enam oma lastega mingit tegemist teha ning jättis nad saatuse hoolde. Lastel oli kaks valikut, kas minna vanavanemate juurde või lastekodusse. Mõlemad lapsed olid selle vastu, et elada koos vanavanematega, kuid lastekodusse ei tahtnud nad ammugi minna. Nii ei jäänud neil muud valikut kui tulla siia vanavanemate juurde elama.

Alguses oli väga raske, sest noored on noored ja vanad on vanad. Noortel on teised huvid võrreldes vanadega, see on selge. Aga kõigest paari kuu pärast olid meie suhted ideaalsed ning lapsed tunnistasid, et siin on neil tõesti parem kui oli kodus. Loomulikult tegime omad reeglid, millest tuli kinni pidada, aga tublid lapsed, nagu nad on, õppisid nad need ilusti selgeks.

Möödus veel mõni nädal ning saime nautida rahulikku ja ilusat elu. Need lapsed on väga tublid. Pisike poiss on tubli õpilane ning suurem tüdruk on kahtlemata väga musikaalne ning esineb kõikvõimalikel kontsertidel. Mind paneb imestama, kuidas võis ema sellised tublid lapsed maha jätta. Mina nende ema asemel hoiaks ja armastaks selliseid lapsi kogu südamega.

Mul on kohutavalt hea meel, et nendel lastel on koht, kus olla, sest vastasel juhul oleksid need lapsed praegu lastekodus ja seal poleks neil kindlasti hea olla. See on väga tore, et ma saan aega veeta koos tublide noortega, kellest kasvavad tulevikus tublid inimesed. Arvan, et mu elu oleks ilma nendeta palju igavam ning mu elus poleks nii palju päikest! Mul on tõsine eesmärk, mille nimel elada - kasvatada lapselapsed tublideks kodanikeks.

Lastel on küll hea ja turvaline olla, aga mis on saanud laste emast? Laste emaga on selline lugu, et ta on omadega päris allamäge läinud. Varem võis teda pidada eeskujulikuks naisterahvaks, kelle elust puudusid alkohol ning kes armastas oma tööd, kuid nüüd seda tema kohta enam öelda ei saa.

Tal pole isegi enam korralikku kohta, kus magada. Päris kodutu ta veel ei ole (rõhutan sõna, "päris"), sest tal on niiöelda "silmarõõm", kelle juures ta aeg-ajalt viibib. Aga selle noormehega on selline lugu, et kord ta saadab naise pikalt ning paar päeva hiljem on majas jälle suur armastus ja kõik on tore. Selline see eluke neil on! Naine tööl ei käi, mees ka mitte. Kaugele see kõik viib, eks ole näha. Aga mina olen rahul, sest lastel on koht kus olla!