Vanad sõimavad noori, ühed mustad mõlemad
Lause „Noored on hukas!” on sama legendaarne kui biitlid ja viimasel ajal kasutatakse seda söögi alla, söögi peale ja ka vahepealsel ajal. Täiskasvanud nurisevad üha ikka ja jälle, et noored joovad, on ebaviisakad, riietuvad absurdselt ning kannavad endaga kaasas lugematul hulgal teisi vigu, mis vanemal generatsioonil harja punaseks ajavad. Minu arust on selline üheülbane halamine kitsarinnaline. Tegelikult on kõigel sellel aga siiski mitu otsa.
Me kõik teeme vigu
Esiteks on tõesti kahetsusväärne, et noored on hantli tõstmise ja jooksumaratonid asendanud viinapitsi tõstmise ja joomismaratonidega. Tahetakse olla „lahe” ja kuuluda teiste samasuguste sekka ning mõnikord juhtub, et alkoholi pruukimisega minnakse liiale ja tagajärjed on ebameeldivad. Samuti on kurb, et nüüdisaja põlvkonna mõningad esindajad ei pea kinni elementaarsetest viisakusreeglitest. Näiteks ei paku ühistranspordis istet vanemale inimesele.
Detailidesse laskumata võtaks asja kokku: paha siga, sada viga. Nüüd vaataks aga loole nõnda: kallid täiskasvanud - pada sõimab katelt! Ärge tulge väitma, 30+ aastased ja ka nooremad inimesed, et teie pole kunagi teinud neid samu vigu, mida teeb minu põlvkond. Statistika ja uuringud on näidanud, et „ideaalilähedaselt korralikud” on olnud viimati meie vana- ja vanavanemad.
Kõik nurisejad heitku pilk tagasi enda noorusajale ning kui nad väidavad, et nemad pole kunagi liiga noorelt alkoholi pruukinud, suitsetanud või vargil käinud, siis tegemist on puhta valehäbiga. Samuti olid kõik roppused olemas 1970. aastal samahästi kui 2011. aastal. Lisaks sellele on tark ütlus: "Kuidas võid sa kritiseerida seda, mida pole kunagi kogenud?" Miks ütlevad vanemad inimesed, et üks või teine asi on halb ja see ning teine asi taunitav, kui nad ise poleks proovinud? Teeme omad järeldused.
Tõsi ta küll on, et noored teevad asju, mida ei peaks, kuid meil on see õigus, sest me oleme noored! Lootma peab vaid seda, et vigadest õpitaks ning vanusenumbri kasvades kasvab ka ajumaht just õigete kohtade pealt. Täiskasvanud võiks mõelda sellele, et vaatamata oma nooruspõlve lollustele, on neil ikka tore abikaasa, korralik töö, oma kodu ja vahvad kasvavad lapsed.
Ärge arvake, et ma ei tea millest räägin. Mul on 9 õde ja 1 vend (ma ise olen kõige noorem) ning nemad on ammu juba täiskasvanud ja ei ela enam vanematekodus. Ma tean, mida nad on teinud oma noorusajal ja näen, kuidas nad on nii seesmiselt kui välimiselt kasvanud toredateks ja endaga toimetulevateks täiskasvanuteks, kes samamoodi nagu kõik teised kiruvad nüüd, et noorus on omadega rappa jooksnud. Asi on vaatenurgas.
Kõigel on helgem pool
Teisalt on halvasti käituvad noored vaid tõrvatilgaks meepotis. Märkimisväärselt palju on neid noori, kes on aktiivsed ning tõesti väärtuslikud ühiskonna liimed. Vahest ehk isegi väärtuslikumad, kui mõned täiskasvanud. Need teismelised pole sugugi punasesse raamatusse kantud, selliseid on paljud, kuid kes ikka häid asju märkab, meelde jääb vaid paha.
Mina ise olen võimete kohaselt püüdnud olla üks neist ja näen enda ümber kõiki teisi toredaid inimesi. Aktiivseid ja lõbusaid eakaaslaseid on minu ümber isegi nii palju, et ma harva märkan neid noori huligaane, keda igalpool artiklites on viimastel aegadel kirutud. Siit saame aga järeldada ka seda, et ka vanasti oli noori, kes ei paistnud silma bravuuritsemisega, vaid ajasid oma rida ja tegid seda hästi.
Tee anum suuremaks
Raamatus "Kirjad Samile" on üks zen- budistlik õpetus mehest, kes vingus alati selle üle, kui palju on tema ümber halba. Ta läks oma mentori juurde, kes käskis tal lahustada lusikatäie soola klaasitäies vees ning selle siis ära juua. Mees tegi nõnda ja loomulikut oli vesi vastik ja soolane. Nüüd käskis mentor lahustada sama koguse soola selges allikas ning kui mees seda vett maitses, siis polnud vesi soolane. Mentor ütles nüüd: "Tee oma anum suuremaks!"
Kui te vaatate ringi vaid ühes kaubamajas või bussis, siis loomulikult on äkitselt kõik noored huligaanid, sest teisi te ei oska näha. Kui nüüd vaatate ringi oma linnas või kogu Eestis, siis saate aru, kui palju noored tegelikult praegusele ühiskonnale annavad. Asi pole vaid mustades värvides, päike paistab ka pilve tagant välja.
Tuleb leppida paratamatusega
Ausalt öeldes, sama kindel, kui et päike tõuseb idast ja loojub läände, on see, et vanemad inimesed vigisevad ikka noorte üle. Olen enam kui kindel, et praegused 15-aastased mässajad on kunagi kolmekümnesed ja vangutavad nördimuses pead selle aja teismeliste peale.
Kõige sellega ei taha ma öelda muud, kui et auväärt vanem generatsioon, järgmine kord, kui avate suu või soojendate näpud kirjutamiseks, paiskamaks avalikuks selle ülepaisutatud fraasi (mida on juba küllalt välja öeldud), siis mõelge hetkeks enda peale - kas te ise olite ingli mõõtu superlaps? Ja kui isegi olite, siis ärge ikka seda lauset öelge. Minge patsutage halvasti käituvale noorele parem õlale, naeratage ja öelge: „Vanemast peast oled loodetavasti targem!”
