"Umbes Ädala peatuse kandis tuli trolli üks mees, kes võis olla kodutu. Ta võttis istet trolli tagaosas, kus istusin algselt ka mina. Tugeva lõhna tõttu ei kannatanud ma üle ühe peatuse seal edasi istuda, nii et liikusin trolli esiotsa, kus polnud kõnealust lõhna peaaegu üldse tunda.

Koskla peatuses kargas püsti trolli esiotsas istunud keskealine ülekaaluline mees, liikus vihasena trolli tagaotsa, kodutu mehe juurde, haaras temast kinni, karjus midagi sellist, et kerigu ta välja, kuna ta haiseb, ja viskas ta trolli ukse juurde maha.

Oleks ta siis lihtsalt läinud paluma, et mees lahkuks või midagi sellist, aga ei – ta tegi oma suu alles siis lahti, kui oli temast vägivaldselt kinni haaranud.

Mehe lõhnaretseptorid pidid ikka ülitundlikud olema, sest tema istus kodutust nii kaugel kui võimalik. Ime, et ta üldse mingit lõhna tundis, aga et ta sellepärast veel endast välja läks, oli suisa maailmaime!

Õnneks oli seal lähedal üks naisterahvas, kes hakkas vägivallatseja peale karjuma ja tegi enne uste sulgumist kindlaks, et kodutu poleks enam poolenisti trollis ja poolenisti trolli ning tee vahel.

Lõpuks pani troll uksed kinni ja sõitis rahulikult edasi. Mina polnud sellise vägivallaga elus varem kokku puutunud. Olin täiesti kohkunud, ega osanud midagi teha. Pealegi pidin kohe ise maha minema ja tööle kiirustama. Ei tea, kas tegutsemata jätmine oli viga? Kuidas oleksite teie antud olukorras käitunud?

Loodan, et mina ja see naine pole ainsad kaks, kes niisugust käitumist ebanormaalseks peavad."