Me oleme unustanud, kellena me siia maailma oleme sündinud, sest see tunnetus, mõtlemine, armastus, õnn ja mõistmine on meilt röövitud. Oleme muutunud hoolimatuks üksteise ja ümbritseva suhtes. Kui me leiame uuesti üles tõe ja usalduse iseendas, siis me jagame seda ka teistele ja julgustame neid. Olla mina ise – see on see jõud, mida ei saa peatada ega vaigistada, sest see on sündides meile kaasa antud.

Me elame paradiisis, mida me märkame harva. Me ei kuula oma lapsi, kes on siirad ja kellelt meil on palju õppida. Me oleme loonud süsteemi, mis karistab neid, viib nende maailma tasakaalust välja, lämmatab nende harmoonia loodusega ja usu elusse. Mida me neile anname? Teadmise hukkunutest, ebaloomulikud linnad ja hävinenud külad, hiiglaslikud prügimäed, ohtlikud reostused, hinge vaakuva looduse ja tühjeneva maapõue. Me anname oma lastele võlgadel põhineva "vabaduse".

Meil on kohustus olukorrale silma vaadata. Me oleme osa loodusest, me oleme osa universumist ja allume tema seadustele. Kas me tõesti soovime selle planeedi hukku?

Me soovime hoida oma põlvedel lapselast, kes armastab ja ütleb kunagi: "Aitäh, et sa hoolisid. Ma tõotan, et see suhtumine elusse jääbki kestma, sest ka minu lapselapsed tahavad tunda rõõmu koostööst, rahust ja armastusest."

Armsad inimesed Eestis ja mujal maailmas! Me kirjutame sellele deklaratsioonile alla elavate inimeste nimel, kel on aukartus elu ees. Me oleme elusad inimesed ja vabadus on meie sünniõigus!

Me ütleme, et relvadele on alternatiivid. Me ütleme, et sõjale on alternatiivid! Relvad ei lahenda konflikte inimeste vahel.

Me toetame kestvust tagava elulaadi arengut, kestvust tagavate põhimõtete rakendamist hariduses, kommunikatsioonis, toidu tootmises, tööstuses, eluasemete korralduses, energia-, keskkonna- ja transpordimajanduses. Me ütleme jah kestvust toetavatele tehnoloogiatele. Me ütleme jah tõelisele vabadusele!