Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Uus emakeeleeksam annab võimaluse ka vähem andekatele

 (19)
Uus emakeeleeksam annab võimaluse ka vähem andekatele
Foto: Tiit Blaat, Eesti Ekspress

Uuenenud eesti keele eksam on valmistanud palju peavalu ja ärevust mitte ainult õpilaste hulgas, vaid ka õpetajate ja haridusministeeriumi ametnike seas. Kuigi ärevus oli ja on põhjendatud, siis ei tohiks seda probleemi liialt suureks paisutada.

Uus emakeeleeksam annab paremad võimalused vähem andekatele õpilastele. See on karm tõde, mida ei tohiks valesti mõista. Nimelt, kui eksamit kirjutab üle kümne tuhande õpilase, siis ei saa eeldada, et nad kõik oleksid võrdsed ja neil kõigil oleks võrdsed anded. Humanitaari poole kalduvate õpilaste jaoks pole eriline kunst leida kümnest teemast üks, millest kirjutada. Samas õpilastel, kellel on tugevad teadmised kvantfüüsikast ja molekulaarbioloogiast ei pruugi olla just kerge kirjutada 600-sõnalist kirjandit.

Uus eksam annab aga võimaluse igaühele, kel vähegi mõtlemisvõimet on. Teksti põhjal küsimustele vastamine, mille eest on võimalik saada 40 punkti, ei tohiks kellelegi valmistada väga suuri raskusi. Läbi selle saadaksegi vajadusel kätte ka minimaalne, 20-punktiline skoor ja eksam läbitakse.

Varasema lõpukirjandi puhul oli olukord, kus teemast mööda kirjutamine oli lihtne ning õpilastele, kellel „sulg ei jooksnud“, oli paras katsumus kirjutada 600-sõnaline kirjand. See probleem on nüüdseks lahendatud.

Siiski, olgem ausad, uus eksam tuli liiga kiirelt ja läbimõtlematult. Selleaastased lõpetajad õppisid kümnendas siiski kirjandi kirjutamist, mitte ei arendanud funktsionaalse lugemise oskust. Uue eksami tulek sai selgeks alles poolteist aastat enne lõpetamist ning veel enne eksamit ei olnud isegi riiklikul eksamikomisjonil mingisugust tõsiseltvõetavat hindamisjuhendit. Mistõttu olid ka õpetajad suures segaduses, sest ei teatud, kuidas siis lõpuks hindamine toimuma hakkab.

Järgmistel aastatel lõpetajate pärast loodan ka, et lahendatakse peamised probleemid, mis uue eksami juures esile on kerkinud. Eelkõige peaks järgmiste aastate eksamite koostamisel hoolitsema ka selle eest, et teemad ei oleks liialt ühte valdkonda kalduvad. Selleaastane eksam andis küll võrdsemad võimalused läbi saamiseks, kuid samas võib arvata, et reaalvaldkonnas tugevad õpilased eriti kõrget punktisummat ei saa. Põhjuseks just see, et kõik eksamiteemad olid puhtalt humanitaarteemad.

Küll aga võib öelda, et mitte ükski uuendus ei ole selline, mis meeldiks kõigile ning mitte ükski uuendus ei ole koheselt ideaalne. Seepärast võib loota, et progress läheb edasi ning tulevastel lõpetajatel on parem ettevalmistus eksamiks ning võrdsemad võimalused humanitaarile ja reaalile.