Ulatame sõbrakäe Jaapani rahvale

Kogu maailma silme all toimunud looduse vägivald Jaapanis ei tohiks jätta ükskõikseks mitte ühtegi inimest Eestimaal. Seda enam, et mitte keegi meist ei ole looduskatastroofide eest kaitstud.

Inimene on veel kaugel oskusest loodusnähtusi täpselt ette näha, veel vähem neid valitseda.

Meie planeet, mille sisemuses toimivad kujuteldamatud jõud, on osa universumist, mis elab meist sõltumatute reeglite järgi. Maavärisemised, vulkaanipursked, laviinid, taifuunid, jääajad, üleujutused, põuad ja metsapõlengud on olnud inimkonna kaaslased läbi ajaloo. Loodusjõudude põhjustatud muutused realiseeruvad kokkuvõttes ökoloogiliste, poliitiliste, demograafiliste ja muude mehhanismide läbi, mis üksteist mõjutades toovad kaasa pöördumatud muutused inimeste elus. Nii nagu inimeste käitumisest põhjustatud katastroofidki. Nii on see alati olnud.

Aastatel 535-536 tabas inimkonda üks kõigi aegade suurimaid loodusõnnetusi, tagajärjeks katastroofilised kliimamuutused kõigil mandritel, nälg, muhkkatk, ulatuslikud rahvasteränded, sõjad. Maailma ajaloo käik oli pöördumatult muutunud Jaapanist Suurbritanniani, Skandinaaviast Lõuna-Aafrikani, Ameerika mandritel. Kadusid antiikmaailma superlinnad, muinas-Pärsia, Lõuna-Araabia antiiktsivilisatsioon, Teotihuacani linnriik, maajade Tikali linn. Rooma kujunes Bütsantsi keisririigiks, sündis islam, Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa, Jaapani, Korea, Indoneesia ja türkide võim. Sündis ühtne Hiina. Inimeste osaks jäi ja jääb ka tulevikus kohanemine muutunud oludega.

1923. aasta maavärinas hävines peaaegu täielikult Jaapani pealinn Tokyo, hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kobe linna, hukkus 6 427 inimest. Käesoleva aasta Sendai maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis hukkunud inimeste arvu ei tea hetkel keegi. Tõelist ohtu ümbruskonnale kujutab purunenud Fukushima tuumaelektrijaam, mille tagajärgi saame tunda tulevikus.

Geograafiliselt kauge, kuid südamelähedane Jaapani rahvas on sattunud suurde hätta. Purunenud on kodud, hukkunud perekonnaliikmed, majanduslikud kahjud ulatuvad sadadesse miljarditesse dollaritesse. Puudus on veest ja toidust, ravimitest, kütusest, paljudes kohtades pole elektrit, puudub info oma kadunud lähedaste saatuse kohta.

Mehine ja distsiplineeritud jaapani rahvas on pidanud vastu nii loodus- kui inimtekkelistele katastroofidele läbi aegade. Veelgi enam, see imetlusväärne ja sügavat austust vääriv rahvas on pärast II maailmasõda erakordse kiirusega tõusnud maailma juhtivate tööstusriikide hulka. Kindlasti saavad jaapanlased loodus- ja tehisõnnetuste tagajärgedega ka seekord ise hakkama.

Kuid meil on ühine kodu planeedil Maa, ühised ohud. Me ei saa loodusmõjude tagajärgi vaadelda vaid kitsas rahvusliku julgeoleku mõõtmes olukorras, kus riikide sõltuvus üksteisest aina suureneb. Ülemaailmne solidaarsustunne, ühised inimväärtused ja inimlik kaastunne on põhjuseks, miks peaks igaüks meist ulatama oma sõbrakäe hättasattunutele.

Meie abi, ka kõige tagasihoidlikumat, vahendab Eesti Punane Rist. Raha saab annetada märksõna „JAAPANI MAAVÄRIN“ all Eesti Punase Risti pangaarvetele (SEB 10220039608010 ja Swedbank 1180001436). Kindlasti on katastroofipiirkonnas enam kui küll tööd meie päästemeeskondadele, meedikutele, vabatahtlikele. Sõpra tuntakse hädas. Jaapan on meie sõber.