Ühistute konsultant: riik peaks leidma vahendeid elamuturu hüvanguks!
Tartus ja Tartu ümberkaudsetes valdades läheb renoveerimisele sedapuhku ca sadakond korterelamut. Vahendite lõppemise prognoos tuli kuude möödudes järjest lähemale. 2020 aastast sai 2019, siis 2018. Siis käesoleva aasta lõpp, siis november, oktoober – ja siis tuli paljude ühistute jaoks kurb uudis – vahendid on lõppenud.
Toetuste taotluste mahu kasvades oli näha üha kasvavat ühistuste huvi. Kuna tegutsen SA KredEx tehnilise konsultandina, siis tegelesin isiklikult kokku 41 kortermajaga, kes olid renoveerimisest huvitatud, nendest 21 näitasid üles tõsisemat huvi ja alustasid ehitusprojekti kättesaamiseks ettevalmistustöödega (energiaaudit, konsultandi hange, projekteerimise lähtetingimused, üldkoosolek, projekteerimishange, eelläbirääkmised jne).
Ka projekteerijatel olid käed-jalad tööd täis, eriti hõivatud olid eriosadega tegelevad insenerid. Minu jaoks tähendas antud eelarveperiood kümneid ja kümneid üldkoosolekuid, külastusi, nõupidamisi ja päris suurt ajalist kulu – kuna korteriühistud peavad konsultandi teenust kasutama, siis oli minu töö analoogselt kolleegidele palgaline. Ühistud, kes rahastuse said, saavad energiasäästliku ning mugava elukeskkonna. Kuigi tõuseb remondifondi makse, siis seda aitab oluliselt kompenseerida energiakokkuhoid ja kasvav kinnisvara hind.
Palju kehvemini läks ühistutel, kes nn raharongist maha jäid. Mõni napilt, mõni natuke vähem napilt. Ühistutest, millega mina tegele(si)n on kõige markantsem üks näide Põltsamaalt. Ühistu tellis eelmises eelarve perioodis 35% nõuetele vastava projekti. Käesolevas voorus oli vaja projekt viia vastavusse tänaste nõuetega s.o 40%-le vastavaks. Eelmise vooru projekteerija kurtis aga käesoleval perioodil tohutut ülekoormust ja lubas ühistu ette võtta alles sügisel. KÜ otsustas läbi viia uue projekteerija leidmiseks hanke. Olles lõpuks projekteerija leidnud, oli ajaline kulu juba selline, et projekteerijal imet teha ei olnud võimalik ning ka käesolevas voorus ühistu poolt eraldatud vahendid osutusid antud situatsioonis tühiseks. Kahe projekti kulu on enam kui 40 000 eurot. See on päris suur summa 60 korteri kohta ning selle raha kogumine on olnud justkui mõttetu. Mul on piinlik nende majade elanike ees.
Ühistute nimel, millega tegelen, palun otsustajatel uute vahendite eraldamisel mitte toetuse saamise nõudeid muuta. Ühtlasi palun ka sadade toetusest ilma jäänud korteriühistute nimel tegeleda riigil vahendite leidmisega elamuturu hüvanguks. Võin kinnitada, et huvi on päris suur. Looodan, et 2019 lähenevate valimiste valguses riik 100 miljonit lisaraha leiab. Sellest rahast võidaksid kümned tuhanded eestimaalased – erinevalt nt Rail Balticust, mis ehk pealinna inimeste elukvaliteeti muudab, aga kogu riigi rahakotti mõjutab.
