"Ühikaroti" pihtimus: kiirnuudlite maitse ei köida enam üldse!
Pean tunnistama, et ka minu toitumisharjumused on seoses ühiselamu eluga kõvasti muutunud. Varem sõin ma väga korralikult. Hommikuti kas putru või võileibu, juurde mõne puuvilja. Lõunal käisin alati koolis korralikult söömas. Vahel, kui oli halb toit, siis valisin saiakese, kuid enamuse ajast käisin korralikult söömas. Õhtul sõin peale trenni tavaliselt suppi või näiteks pelmeene. Eriti kõvasti ei söönud, kuid siiski sooja, korralikku toitu.
Mis on saanud mu söömisest nüüd? Hommikul vaatan, mis kapis head on. Külmikus on küll vorsti, saia ja kõike muud, mida võiks hommikutoiduks süüa, kuid seda võtan harva kapist välja. Leian šokolaadi või küpsiseid, võtan paar šokolaaditükki või küpsist ning lähen kooli. Juurde teen ma loomulikult ka kohvi, kuid midagi muud ma ei söö. Lihtsalt ei viitsi.
Lõuna ajal on tavaliselt head toidud ning koolis söön korralikult, aga viga on selles, et suht tihti on kolm päeva järjest kartulid ning see paneb mind valima koolikohvikust saiakesi. Paar saiakest, limonaad juurde ning kõht on natukeseks täis. Õhtul ei viitsi ma kohe kuidagi midagi süüa teha. Käin väljas ära ning õhtu lõppeb Statoili hot-dogi või burgeriputka burgeriga. Kõht on täis ja võib ühikasse minna.
Kapist leian midagi magusat ja näksin seda natuke. Võite mõelda, et selline näksimine ja väljas söömine on kulukas, kuid tegelikult mitte. Ma ei saa palju raha kuuks ajaks, aga selle raha eest saaksin ma teha korralikke sööke iga päev. Samas saan ka ülepäeva lubada endale midagi head ja burgeri või hot-dogi söömist. Ostan šokolaadi, kuid sellega saan kolm hommikut kooli mindud. Paar tükikest ja astun uksest välja. Varem poleks ma osanud ettegi kujutada, et selline asi on mõeldav. Ma lihtsalt pidin sööma väga korralikult.
Räägiks veel ühikanoore toidust nimega kiirnuudlid. Kui ma ühikasse kolisin, siis leiduski kapis põhimõtteliselt ainult neid, kuid teate, enam ma ei taha neid isegi näha. See maitse enam üldse ei köida. Alguses oli neid tore süüa - lihtsalt vesi keema, kallad nuudlite peale ning söök on valmis ja nii hommikul ja õhtul, aga mingil hetkel see viskab üle.
Olen jõudnud sinna etappi, kus ma saan aru, et selline toitumine nagu nüüd paar kuud on olnud, ei ole siiski õige ja hea. Nüüd oleme mitu õhtut sõbrannadega süüa teinud. Kõht saab tõesti täis ning endal on ka palju parem olla. Lisaks paraneb söögitegemisoskus. Üks hea pluss on sellel veel: raha jääb rohkem alles ja selle eest saab endale midagi head lubada.
Kallid noored, ärge laske oma toitumisharjumustel muutuda. Võtke õhtul see pool tunnikest ja tehke korralikult süüa. Teie tervis ütleb teile aitäh ja teil endal on ka palju parem olla.
