Tuletage meelde - varjupaiga loomadel tuleb ka talv!
Kuigi praegu võib väljas veel märgata sügiseselt kollakaid lehti ning märgata mõnda rohututtigi, siis varsti on meieni jõudmas külm talv. Inimesed on juba soojemad joped ja saapad välja otsida jõudnud, nüüd võiks võtta hetke, et aidata neid, kes ennast ise aidata ei saa!
Kõik, kellel on kodus olnud kunagi oma enda kass Miisu või koer Krässu, teavad, kui palju rõõmu võib loomaomanikuks olemine pakkuda. Meie kõrval on olemas ka südametuid inimesi, kelle jaoks on teise elusolendi saatuse määramine vaid hetke ajendil vastu võetud läbimõtlemata otsus. Enamasti lõpetavad need koerad ja kassid loomade varjupaigas.
Kuna elukoha vahetamise tõttu ei olnud mõistlik enda elamisse enam oma looma võtta, siis jäi koju just kui tühi koht. Kuna loomad ja nende heaolu on südamelähedased küsimused, otsustasin helistada kohalikku loomade varjupaika ja pakkuda ennast vabatahtlikuks. Käisin kohal ja väga mõtlemapanev pilt avanes varjupaiga kõrgete aedade taga. Kümned koerad, kes liputavad saba ja ootavad, et keegi nendega jalutama läheks.
Siin ongi koht, kus igaüks meist saab ära teha midagi loomade heaks - olgu see tegu nii väike kui tahes. Ka ühekordne külastus ja ühe koeraga jalutamine või kasside puuride puhastamine on kiiduväärt.
See on suurepärane lahendus loomasõpradele, kes vastutustundest lähtudes teavad, et ei saaks pakkuda loomale tema jaoks sobivat kodu ja tingimuseid. Ükskõik kui väga meeldib kellelegi Lassie või politseikoer Rex - suure koera pidamine 60 ruutmeetrises viienda korruse korteris ei ole kasulik ei loomale ega loomaomanikule. Aga alati on võimalus võtta ühendust mõne varjupaigaga ning käia seal vabatahtlikuna, aidates sel viisil nii varjupaiga elanikke kui ka töötajaid.
Külma ilma saabudes võib varjupaikadel puudu tulla ka tekkides või mattidest, millel loomad soojemalt saaksid talve mööda saata. Kui mõni vana tekk on üleliia, siis ei maksa jätta enne kohaleminemist jätta küsimata, kas konkreetsel varjupaigal ehk on sellistest asjadest puudust!
