Kadri (23) on kolmanda kursuse arstitudeng, kes eelmisel semestril õppis umbes 10 tundi päevas, seega 70 tundi nädalas. EUROSTUDENT V andmetel kulutab keskmine tudeng õppimisele nädalas 31 tundi. Arstitudengil seega töölkäimiseks aega poleks.

Neiu sissetulek, mille tagavad talle vanemad, on umbes 400-450 eurot kuus. Sellega saab ta enda sõnul kenasti hakkama. "Vahel on õppetoetus ka, aga see on väga väike," lisab tudeng.

Kadri elab üksinda, eluasemele kulub tal umbes 100 eurot, transpordile 60-70 eurot, toidule vähemalt 200 eurot kuus. "Ma ei tea täpselt, kui suured oleksid kulutused siis, kui vanemad toitu kaasa ei annaks," lisab Tartu ülikoolis õppiv Tallinna neiu.

Mariliis (24) õpib Tallinna ülikoolis turundust ja reklaami ning töötab kooli kõrvalt täiskohaga (40 tundi nädalas -toim.) hulgimüügi ettevõttes ostujuhi assistendina. "Õppimiseks jääb aega õhtuti. Laupäevad veedan raamatukogus bakalaureusetööd kirjutades."

"Igakuine netopalk on 600 eurot," räägib neiu, kellel pool palgast õppelaenu maksmiseks kulub. Korterit üürib ta koos elukaaslasega kahasse. Sellele kulub talvekuudel umbes 250 eurot. Puuduoleva osa Mariliisi vajalikest kuludest aitab katta tema ema. Eurostat V andmetel jaotuvad tudengite sissetulekud järgmiselt: poole moodustab palk, viiendiku pere toetus ja vaid 8% riiklik toetus.

Neiu tunnistab, et ei oleks mitte mingil juhul valmis töölkäimisest loobuma. "Töölt päris ära kindlasti ei tuleks, iseseisvus on minu jaoks väga oluline. Küll aga võiks koormus väiksem olla, sest täiskohaga tööl ja koolis käia on päris väsitav. Elu teeks kindlasti kergemaks see, kui ei oleks õppemaksukoormust. Leian, et 2500 eurot aastas maksta on päris palju, eriti veel, kui õppelaen ei kata seda."

Mariliis eelistaks teha erialast tööd, kuid kogemuse puudumise tõttu on seda keeruline leida. "Aga see on vist kõigi erialadega nii. Praeguse tiheda elutempo juures on ka raske leida aega uue töö otsimiseks."