Tööotsingutest: miks küsitakse töövestlusel nii jaburaid küsimusi?

Mind ajendasid seda lugu kirjutama praegused tööotsingud. Otsin tööd suhteliselt kitsal erialal kuna sedasorti ametit olen kogu oma tööturul aktiivselt osalemise ajal teinud. Viimasel ajal olen nii mõneski potensiaalses tulevases töökohas vestlustel käinud. Need kogemused mis sealt saanud olen ei ole olnud kõige meeldivamad. On loomulik, et tööandja soovib omale saada head, professionaalset ja muidu ka kollektiivi sobivat töötajat. Mõistan tööandjate muret, sest tööturul liigub igasuguseid inimesi, kelle seast tuleks siis välja valida kõige sobilikum ja tihtipeale on see väga raske valik.

See, mida ma ei mõista, on see, kuidas aitavad parima kandidaadi valikul kaasa nn „kohustuslikud küsimused“. Toon mõned näited ja vastaksin, mida ma tegelikult nende kohta arvan. „Õiged“ vastused nendele küsimustele on silmakirjalikud ja ette teada.

1. "Miks Te soovite töötada just meil?" Õige vastus oleks siin nüüd siis jahuda huvist firma vastu ja kõik faktid firma kohta välja tuua, mis internetist leidnud oled. Minu arvamus aga on see, et tegelikult soovin ma omale leida lihtsalt töökoha, mis ei pea olema teie juures. Mul on elamiseks raha vaja ja kuna tööpakkumisi napib siis ma väga ei saagi valida kus ma töötan. Kui vähega pakutav koht sobilik on tuleb kandideerida!

2. "Miks me peaksime just Teid valima?" Järjekordne klassika. Õige vastus oleks midagi sellist, et loed jälle oma senised kogemused ja oskused üles, mis võiksid kasuks tulla ametis, kuhu kandideerid. Tegelikult on nii, et võibolla Te ei peakski mind valima. Selleks, et vastata küsimusele, et miks kandidaatide seast just mind valida, peaksin ma teadma teiste kandidaatide kohta kõike. Ma ei saa ju omi eeliseid välja tuua tundmata teisi kandidaate.

3. "Mis on Teie kõige suurem saavutus?" Mõnel on see läbida maratonijooks, mõnel hüpata langevarjuga ja mõni on Estonia hukust eluga pääsenud. Tööalaselt aga on tavalistel töötajatel oma suhteliselt kitsas asi mida nad tööl tegema peavad. Siin saab mõni projektijuht rääkida oma hästi õnnestunud projektist vms. Tavalise töö tegija töö koosneb väga paljudest väiksematest ülesannetese, mida ta igapäevaselt teeb. Kokku ongi see suur saavutus. Meri koosneb ju piiskadest.

4. "Mis on motivaatoriks?" Siin peaks ilmselt rääkima ise enda motiveerimisest ja toetavast kollektiivist vms. Mina tahaks kohe esitada küsimuse, et mis on peamine põhjus, et inimesed tööl käivad? Vastus on raha ja kogu lugu. Mind motiveerib ainult raha ja kui mul on korralik sissetulek siis tunnen, et ei tee tööd niisama vaid saan selle kulutatud aja eest lubada omale tegevusi, mida ma muidu ei saaks. Kui aga raha jääb ainult söögi jaoks siis see mind ei motiveeri tööd tegema. Ausalt!

5. "Kellena Te näete ennast viie aasta pärast?" Kindlasti peaks ütlema, et veel parema spetsialistina või ideaalis isegi ametiredelil tõusnuna ja seda ikka samal alal kuhu kandideerin. Tegelikult on elu nii heitlik ja muutuv, et ma ei julge isegi mõtelda mis saab ühe aasta pärast. Ma ei julge endale suuremaid fantaasialende lubada. Loomulikult sooviks ju karjääri teha jne aga milleks seda jama küsida kui soovitakse ausat vastust.

6. "Mis Teile kõige rohkem meeldib/ei meeldi praeguse töö juures?" Vist peaks ütlema, et kõik meeldib. Siis ma ju ei sooviks töökohta vahetada??!! Samas kui ütled, mis ei meeldi siis võib tulevases kohas võib samu asju leiduda, mida ebameeldivaks nimetasin. Tegelikult otsin ju paremat palka.

7. "Miks valisite just selle eriala?" Siin peaks mämmutama kuidas ma olen elu aeg unistanud sellisest tööst. Võtame näiteks mingisuguse ettevõtte kes müüb tööriistu vms. Siis kui teised lapsed tahtisid saada politseinikuks, arstiks, rallimeheks või kosmonaudiks, soovisin mina tööriistu müüa. Juba väiksena oli mul pisike haamer, saag ja nurgik, millega ma mängisin. Elukutse valiti omale nõukogude ajal. Tänapäeval lihtsalt teeb elu omad korrektuurid ja kuidagi on juhtunud, et see läks lihtsalt nii. Loomulikult on mu eluunistus teha midagi muud.

Sellepärast omandan hetkel ka teist eriala. Omandatav eriala on hoopis erinev sellest, mida senini olen teinud. Intervjuudel on küsitud, et miks just selline eriala jne. Loogiline on, et soovin töötada tulevikus valitud erialale võimalikult lähedasel ametil. Kahjuks on tööandjaid kes minuarvates on mind valimata jätnud just seetõttu, et omandan teist eriala ja kardetakse, et kui kool läbi lahkun nende juurest. Nii kurb kui see ka poleks. Peaks CV-st vist praegused õpingud välja võtma aga siis ei saaks koolis käimiseks enam töölt ära küsida.

Tööandjad võiksid läheneda intervjuudele loovamalt. Kas nad saavad siis omale õige inimese kui esitavad kuskilt maha kopeeritud küsimused ja tööotsija loeb neile küsimustele pähe õpitud „õiged“ vastused ette, ise valetades ja peas hoopis teised mõtted ? Mida Teie arvate rahvas?