Teises voorus viidi läbi kümne lehekülje pikkune psühholoogiline test, mille vastuseid analüüsisid soome professorid! Tegin ka selle ära, aga palka hoiti ikka saladuses.

Kolmas voor oli peaaegu pooleteise tunni pikkune vestlus. Pärast seda teatati mulle, et olen pääsenud 120 kandidaadi hulgast viimase viie hulka. Viimaks paljastati ka palganumber: 800 eurot bruto. See mõjus nagu külm dušš. Motivatsiooniga oli kohe ühel pool.

Olin kulutanud tunde ja päevi oma aega ja autot, aga kasu ei saanud mitte mingisugust. Miks on nii, et isegi suured rahvusvahelised firmad, mis näevad palju vaeva, et luua endast positiivset kuvandit, varjavad palganumbrit kuni viimase hetkeni?

Neil oleks ju ka endal mugavam, kui kohale tuleksid ainult need, kellele pakutav palk sobib?