Eilne üritus toimus Linnahalli kõrval endises tehasehoones või mis koht see oli, täpselt ei teagi. Oli väga ruumikas hoone ja ka õhku oli rohkelt. Kevadel oli Nordea Kontserdimajas palav, õhupuudus ning ausalt öeldes ka ruumipuudus.

Kuigi on olemas seadused, mille ees kõik on võrdsed, siis reaalses elus need ei toimi, kui sa just ise ei ole valmis aastast aastasse oma õigusi taga nõudma. Tegelikkuses kehtivad need reeglid, et tööle saavad ikka targad, vaprad ja ilusad.

Käisin siis eile nende firmade esinduste lauad kõik läbi ja jäi silma see, et personaliinimesed on kõik noored, aga kas need noored inimesed ikka suudavad aru saada keskealiste probleemidest või kas nad üldse kujutavad ette keskealisi oma firmades? Võibolla nad lihtsalt ei tahagi vanemaid inimesi oma firmasse? Kõik noored personaliinimesed võiks asendada keskealiste inimestega, sest noored ju suudavad füüsilist tööd paremini teha, nad on terved ja tugevad ning keskealised, kes juba nõrgemad, ei peaks elama rasket tööelu kusagil tehastes öötööga. Näete ju siin ebakõla ja ebavõrdust? Noored inimesed saavad soojad kohad, aga tegelikkuses pole neil elukogemust ega arusaamist, et keskealisi inimesi tööle võtta.

Minu arust vanasti oli kõik teisiti. Elukogemust ja vanust tuleks rohkem hinnata. Praegu on kõik nagu pea peal - nõrgad teevad tööd ja tugevad joovad kontoris kohvi. Ma teeks ka hea meelega sellist tööd, kutsuks inimesi vestlusele, kuulaks nende muresid ja hädasid, esitaks küsimusi, tutvustaks tööd. Selline hea ja kerge töö. Ülejäänud aja sorteerin CVsid ja kõlgutaksin niisama jalga. Miks mulle sellist tööd ei pakuta ja miks isegi ei ole olemas selliseid tööpakkumisi Töötukassas? Elu on ikka ebaõiglane ja mismoodi me veel 70-eluaastani välja veame?

Sellepärast olekski vaja teha riiklik programm või seadus, et ka keskealised tööd tehes 70-eluaastani vastu peaks, mitte enne südamerabandusse maha ei sureks kusagil öötöö peal, mis hakkab tervisele ja tekitab kõrget vererõhku. Öötöödel on palk isegi sama suur, kui neil, kes ainult päeval tööd peavad tegema, ka see peaks olema reguleeritud kuidagi. Öötöö peaks olema tasustatud kõrgema palgaga! Praegu kasutatakse seda punkti ära, et määratakse kindel kuupalk ja öötöö tasu on juba seal sees, aga see palk on märkimisväärselt väike. Kõik öötööga tegelevad firmad on ju edukamad, sest on nõudlust teha tööd mitmes vahetuses ehk on vaja toota rohkem kaupa.

Personalipoliitika peaks muutuma selles mõttes, et igaüks teeks tööd vastavalt oma võimetele, keskealistele oleks kohad kontoris ning noortele tehastes, sest personalitööks küll kõrgemat haridust vaja ei ole.

Aga mis kasu ma sain Töömessist? Ega Töömessis midagi halba ei ole, paljudele ehk annab selline üritus lootust mingit tööd leida, aga pigem rahvamasside tõttu ma ei näe selles ka erilisi plusse. Samamoodi tuleb täita enda kohta ankeet ja siis vastust ootama jääda. Tegemist on ju ikka peamiselt inimestega, kes ei ole tööle saanud võibolla juba pikka aega, miks siis nüüd äkki peaks saama?

Inimene, kes on kogenud lootusetust ja selle tagajärjel on see välja näha välimuses, kehakaalus, puudes, terviseriketes, hariduse puudumises jääb silma just nendele personalipiigadele ja siis pole selliste tunnustega lootustki. Töövõimereform ei pane ju ühtegi noort personaliinimest neid töövõimetuid ja töötuid märkama ja neist hoolima.

Ühe laua juures vaadati mind nii halva pilguga, et tekkis küsimus, et kas mina olen sobimatu või siiski tema ise, kes oli sinna nõustajaks pandud. Siiski tänan korraldajaid, sest mõne CV sain vaatamata kõigele ära saata ja eks ükskord see töö tuleb nii või naa.