Kõige sagedamini haigestuvad alla 30-aastased just reedel vastu laupäeva. Ega haigus ju ei küsi, millal tulla võib, eks ole. Osadele aga tuleb väga kindlatel päevade nagu tellimise peale. Kord valutab hammas ja siis lõigati paberiga näppu, tööle tulla ei saa. Üks nädalavahetus suri vanaema, järgmine nädalavahetus juba onu ja siis onu naine jne...Jah, ka traagilised elusündmused tabavad meid ootamatult, aga kui tõenäoline on see, et kahe kuu jooksul matab inimene pool suguvõsa ja alati on reedest pühapäevani matused? See, et see kõik käib kolleegide ja tööandja närvide arvelt, et keegi peab oma vabast päevast ja tehtud plaanidest loobuma ja ikkagi selle töö ära tegema, sellele kahjuks need kroonilised hambavalutajad ja paberiga näppulõikajad paraku ei mõtle.

Töötaja otsimine tööandja vaatenurgast on täna selline. Tööandja paneb tööportaali tasulise kuulutuse. See on kulu. See tähendab, et tööandja kasutab seda maksimaalselt. Näiteks meie ettevõte on lisaks elulookirjeldusele seadnud üles kolm küsimust, millele oleks viisakas vastata. Küsimused on elementaarsed ja annavad kiire ülevaate tööle soovija teadmistest, kogemustest ja eesmärkidest. Esimene etapp on see, et selekteerin välja need inimesed, kes on vastanud nendele kolmele küsimusele või kes on lisanud vabas vormis kaasa motivatsiooni- või kaaskirja.

Teine etapp on leida need CV-d, kus on olemas konkreetsed oskused ja kogemused, mida pean vajalikuks. Kui need on head ka ilma küsimustele vastamata, siis on suur tõenäosus, et see inimene pälvib mu tähelepanu. Ülejäänud jäävad tahaplaanile. Kolmas etapp on töövestlused ja nende läbiviimine. Kuna mul pole võimalik viia vestlusi läbi terve päev, siis ma jagan need kahele või kolmele päevale, sõltuvalt sellest, palju ma potentsiaalseid inimesi leidsin. Selge on ka see, et ma ei kutsu välja kõiki konkursil osalenuid, vaid ikka need, keda olen pidanud sobivateks. See kõik võtab aega ja selle aja pean ma leidma kogu muu töö kõrvalt.

Ja nüüd algab alles nali tööandja jaoks pihta. Kui 10st väljavalitust ja väljakutsutust 4 kohale tuleb, on väga hästi. KÜMNEST NELI!!! Hea näide tänasest päevast: mul oli kutsutud vestlusele 3 inimest, kohale tuli 0. Preilid-prouased tööotsijad, see on minu aeg, mida te lahkelt raiskate. See on minu kulu ja vaev, millele te kergekäeliselt lihtsalt lööte ja te ei vaevu isegi teatama, et te ei tule. Ma helistan teile ja te ei vasta ka mu kõnedele, ometi te otsite tööd?!?

Töö, mida ma neile preilidele-prouadele pakun pole raske, ei füüsiliselt ega vaja ka teadmisi majandusmatemaatikast. Ei ole vaja tarida raskeid kaste ega aluseid, maniküüri meie juures ei riku ja vormirõivaid kandma ei pea. Tehnilist taipu on ainult nii palju vaja, et osata vastu võtta ja välja saata elektroonilist kirja ning opereerida kassasüsteemis. Tööd aga tuleb teha, müüma peab oskama ja suutma. Palk tuleb välja teenida. Paraku komistan ma ikka ja jälle selle probleemi otsa, et palka tahetakse väga saada, tööd kahjuks nii väga teha jällegi mitte. Lihtsalt ilus olemise eest ma aga raha välja ei käi.

Kallid saritööotsijad, kes te kandideerite igale poole ja kuhugi kohale ei ilmu - oma mõtlematu ja ebaviisaka suhtumisega ei kahjusta te ainult oma mainet, vaid teie tõttu jääb mul võib olla vestlusele kutsumata inimene, kes oleks sellele tööle sobinud ja kel oleks seda ka vaja olnud. Ta ei osutu valituks ainult selle tõttu, et ma olen eelistanud teid, aga nii kaugele te ei küündi ju nägema, eks ole?

Kui oleks minu teha, siis ma looks süsteemi, kus ka tööandjal on võimalik kandideerija kohta anda tagasisidet ja vajadusel hoiatada teisi ettevõtjaid/tööandjaid, et antud isikud pole usaldusväärsed ja raiskavad tööandja niigi kallist ja vähest aega sellega, et ei suvatse töövestlusele välja ilmuda. See oleks hea võimalus tööotsijate süsteemi veidi korrigeerida ja paremaks muuta.

Ise lähen homsele päevale vastu lolli lootusega, et äkki homme on see päev, kui 4/4st kohale tuleb ja nad on valmis õppima midagi uut, et saada omale töö.