Ma olen tööandja olnud 10 aastat. Kui mul on tööl 5 inimest, 2 naist ja 3 meest, siis aastatepikkune praktika näitab, et vaatamata meeste vanusele, kus esmaspäevad kipuvad sinised olema ja reedel juba lõunast alates suurt tööindu pole loota, teevad nad ikkagi rohkem tööd. Naiskolleegid on küll tööl, aga iga kuu on nad kas enda või lapsega haiguse tõttu kodus.

Jutu point. Ma saan aru, kui laps on haige, siis peabki emainstinkti mõistma ja lubama tal nohuse lapsega (mis on jube haigus eksole) kodus istuma nädala, aga minul kui tööandjal puudub majanduslik huvi sellisele 18 aastat potensiaalselt iga kuu x võrra päevi kodus istuvale "töötajale" pakkuda omal kulul lisakoolitust. Ma ei näe, et ta saaks lähiajal end tööajal pühendada vaid tööasjadele.

Lihtne. Naine pole mees ja naine ei saa ka mehe palka nõuda. Juba ainuüksi puhtalt füüsiline jõumoment on erinev, et ka laotöös ei saa ma tasuda mehele-naisele sama palju.