Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Tõnu Lausmaa: meie nutiTV ei ole eriti nutikas

 (41)
Tõnu Lausmaa: meie nutiTV ei ole eriti nutikas
Tõnu LausmaaErakogu

Elioni viimase aja lööksõnaks on nutiTV. Seda on reklaamitud kui revolutsiooni telemaastikul, mis meelitab magusa präänikuna kõiki jooksujalu Elioni kliendiks. Kas pöördeline sündmus, mis on kantud infoajastu vaimust või lihtsalt väikesed muudatused telekanalite valiku mitmekesistamise suunas?

Tegelikult määratakse asi ära põhipaketiga, mis oma eklektilisusega vaevalt kedagi täielikult rahuldab. Seejuures on isegi väga imelik keelepõhine põhipakettide lahusus, mis vaevalt soodustab mitte-eestlaste integreerumist eesti ühiskonda. Milleks aga üldse mingid põhipaketid? Kui juba kanalite kaupa valida, siis ikka lõpuni. Igaüks valib just nii mitu, kui soovib ning ikka nii kauaks, kui vaimu vaatamiseks jätkub.

Telefonikaablipõhise teenuse puhul edastatakse telekanaleid ja telefonikõnesid sama kaabli abil, aga arveldus ning tasumine on millegipärast kardinaalselt erinevad. Imelik oleks mõelda, et telefoniarvet võiks tasuda praeguse minutipõhisuse asemel lihtsalt selle järgi, et oled sel kuul näiteks Antsule, Peetrile ja Marile helistanud.

Aga miks on siis telekanalite puhul teistmoodi? Nii nagu telefonikõne puhul, tagatakse ka teleka vaatamine info liikumisega, mis on tänapäeval täiel määral mõõdetav suurus. Seega oleks ju loomulik, kui teleka sisselülimisel läheks käima näiteks ajamõõtur ning vastavalt sellele hakkaks tiksuma ka tasumäär.

Seotud lood:

Et mitte kohe juuksekarva lõhki ajada, võiks esmalt leppida näiteks päevapikkuse ajaühikuga. Seega kui pärast päevatööd tuleb näituseks töömees Jüri töölt, viskab ennast selili diivanile ning hakkab igavusest telekanaleid sirvima, tuleb tal ka proportsionaalselt oma rahakotti kergitada. Seejuures säilib lootus, et tal lihtsalt pole vajalikke rahalisi ressursse või võtab võimust eestlastele omane kokkuhoidlikkus.

Tulemus: äkki aitab ta telekanalite sirvimise asemel naisukesel süüa teha või lastel koolitükke ette valmistada, mis perekondlikust aspektist lähtudes oleks igati tervitav. Või läheb hoopis välja suusatama, et vähegi oma ülekaalu vähendada.

Vot see süsteem annaks juba enamvähem nutiTV mõõdu välja – maksad selle eest, mida vaatad ning kui kaua vaatad. See vähendaks suuresti kasutut teleka eest igavlemist ning mõjuks kindlasti positiivselt ka rahva iibele.

Kahjuks jääb Elioni pakutav kirjeldatust valgusaastate kaugusele. Tegelikult ei ole ju nutiTV mitte edasiminek vaid libisemine mööda allakäiguspiraali, mis algas salvestavast digiboksist loobumise ja uue salvestusteenusega. Algul võis arvata, et võib olla Elion tõepoolest suudab alternatiivse variandiga saavutada väärilise asenduse salvestavale digiboksile, kuid paraku on pakutav teenus jäänud jätkuvalt praktiliselt vaid põhipaketi tasandile.

Arvutikasutajaid saab kiusata arvutiviirustega. Televaatajaid saab kiusata… televiirusega! Kuidas siis televiirus ka välja näeb? Erinevalt arvutiviirusest, mida enamasti näha ei ole, on televiirus vaadeldav isegi pika aja jooksul. See algab igati viisakalt: "Tänan, et tellisid uue nutiTV!"

Mis selles viisakas pöördumises halba võiks olla? Aga vaid see, et sindrinahk ei taha viisaka komplimendi kombel kiiresti ekraanilt kaduda, vaid nõuab selleks manuaalset sekkumist. Häda on selles, et telesaateid salvestame ju ikkagi siis, kui me ise kodus pole. Tulemuseks on see, et soovitud salvestuse asemel näeme vaid eelmainitud pöördumist, mis pärast rikutud salvestust mõjub natuke iroonilisena.

Et sellisele olukorrale pole juba kuude viisi lahendust leitud, jääb mulje, et küllap on siis Elionil majanduslikult rasked ajad. Tahaks aga loota, et ettevõttel on veidi häbitunnet säilinud ning kunagi jõutakse sellise nutiTV variandini, mille üle võiks tõepoolest uhkust tunda.