Tõlkijad risustavad eesti keelt
Parima eetriaja, vabandust primetime’i filmide subtiitrite lugemine paneb tihti kahtlema tõlkija terves mõistuses. Inglise idioomide ja vanasõnade otsetõlked on seal tavalised. Sealt saamegi teada, et kui asjaga kiireks läheb, tuleb asuda heina tegema (make hay while it shines) selle asemel, et
tulist rauda taguda, ja et mõnel mehel hakkab tõsimeeli raha lühikeseks jooksma (running short of money). See kõik on käkitegu võrreldes vulgarismide kasutamisega.
Vägisõnad on suurtes keeltes (inglise, vene) üsna levinud ja laialt kasutatavad. Teataval määral peegeldab nende kasutusala ühiskonna seisundit. Paradoksaalsel kombel on demokraatia puudumine Venemaal hoidnud sealse rahva kirjakeele suhteliselt puhtana, ehkki kõnekeelsete väljendite eest peab tihti kõrvad kinni katma. Ameeriklaste vabadusideaal seevastu on nende keelele karuteene osutanud ja Hollywoodi seebimeistrid levitavad seda keelekatastroofi üle maailma. Paljud ehk ei teagi, et Ameerika suurearvulise ja mitmekihilise haritlaskonna keel erineb suuresti lõtva väljendusviisi kasutava massi
kõnekeelest. Eliza Doolittle`i loo Ameerika versioon saaks usutavasti hulga toekam. Kahjuks kasutab Ameerika levikultuur just seda keelt ja õnnetuseks on meil hakatud seda sõna-sõnalt tõlkima.
Meie tublid tõlkijad ilmselt ei tea lihtsat tõde, et vägisõnad kaotavad liigsageda kasutamise korral oma väe. Ameerikas on niimoodi läinudki ja sealsed inimesed on vist juba ammu unustanud, mis võis olla kõigi nende f-tähega sõnade algne sisu. Vaatasin hiljuti Steve Buscemi filmi „Interview”, kus mees- ja naistegelane fakkisid teineteist verbaalselt tubli tunni, aga lõpuks asjaks endaks ei läinudki.
Aga meie emakeel on õrn asi. Ookeanitaguste vägisõnade otsetõlge omandab meie keeles otsekohe tähenduse ja mitte ülekantud, vaid ikka asja enda algse tähenduse, sest eesti kõne- ja kirjakeel on üsna ühtsed. Slummide gängstakeel on meil tundmatu, sest slumme meil õieti polegi ja gängsta ikka mõnes teises keeles kõnelnud. Meie kõnekeelsed vulgarismid on suurkeelte „finesside” kõrval nii tühised, et need kõrva peaaegu ei häirigi.
Kahjuks on olukord muutumas ja meie kirjakeelde üritatakse juurutada ookeanitaguseid vägisõnu, mis panevad maa värisema. Mõistmatu, miks üritatakse meil juhmi järjekindlusega tõlkida slängisõnu, mis otsest tõlget ei vajagi. Inimene, keda millegipärast on tõlkima pandud, võiks ikka taibata, et väljend fucking idiot ei tähenda mitte parasjagu ühtes olevat idiooti, vaid halvemal juhul kuradi idiooti. Hoopis targem oleks seal liigsed lisandid ära jätta ja öelda lihtsalt idioot, mis meie keeles juba küllalt
kõva sõna.
Verbaalne vabadus, mida tänavatel aina enam kuuleme, on laialt levinud meie noorte kõnekeeles ja neil on selleks a fucking good reason — see on ameerikalik, see on vahva, see on popp.
Head emakeelepäeva, everyone!
