Teenindaja: poe lahtiolekuaja lühendamise asemel hakatakse lühendama meie tööpäevi!

Töötan suures kaubandusketis ning värskete uudiste kohaselt on juhtkond otsustanud meie tööpäevad 8-tunnisteks muuta! See aga tähendab, et suure osa kuust veedan neid kaheksatunniseid vahetusi kenasti poe sulgemiseni tööl tiksudes. Saan veel lisaks päevi, mil oma peret üldse ei näe ja jõuan koju elukaaslase ja lapse unenohinat kuulama!

Ma saan aru, et meie kaupluseketi rootslasest omanikul on ainult parimad plaanid. Rootsis on ju jälle käimas pilootprojekt, kus kaheksa tunni asemel hoopis kuus tundi peab tööl askeldama ja palk püsib sama suurena. Küll aga ma ei saa aru, kuidas vähendab töötaja väsimust ja tõstab töökvaliteeti see, kui ta aina rohkem päevi poole ööni kaupluse korrashoiu ja toimimise eest vastutab? Kuidas tõstab minu tööviljakust see, et ma veel rohkem olen seotud oma töökohaga ja veel vähem oma hobide, pere ja koduga? Kas lasen oma sissekirjutuse ka tööandja aadressile lõpuks ümber vormistada? Kodus käin ju sel juhul ainult magamas ja tööriideid pesemas.

Olen katsetanud töötamist nii lühemate vahetuste kui ka nende kurikuulsate 12-tunniste tööpäevadega. Esialgu tundus mullegi, et lühem vahetus säästab tervist ja jätab mulle rohkem vaba aega. Reaalsuses aga magasin lihtsalt lõunani ja siis läksin tööle, et saabuda koju poole öö ajal. Väsinud olin samamoodi ja tööl veetsin poole rohkem päevi kui pikemate vahetuste puhul.

Hakkasin omaette arutama ja sain aru, et tööle minek ja selleks ekstra üles tõusmine röövib korralikult aega! Just see faktor panebki mind hääletama lühikeste tööpäevade vastu ja pikkade poolt. Samal ajal toonitan- töötajal peab olema võimalus valida, millise koormusega ja kui pikki päevi on ta suuteline tegema. Saan täiesti aru, et hetkel valitsebki olukord, kus inimesele pannakse nina ette fakt- kas töötad 12 tundi või me ei palka sind üldse. Selle olukorra valitsemist ma tõesti ei kiida heaks.

Õnneks on minu töökohal nii normaalne personal, et alluvate soovidega arvestatakse võimaluste piires. Kui inimene ikkagi ei ole suuteline täiskohaga ja pool ööpäevast korraga toimetama, siis seda ka kuulda võetakse. Seda absurdsem on olukord, kus juhtkond jäigalt oma süsteemi peale suruma kavatseb hakata. Ma ei ole huvitatud nii väikese palga eest hakkama poole tihemini kaupluses viibima ja endast parimat klientidele andma.

Meil ei ole just palju valikuid siin riigis ja tööpäeva pikkus kaubandusketis peab jääma töötaja enda valida. Midagi muud nagunii töötaja enda otsustada ei ole.