Tavatelefon kui mineviku igand?
Seega olen maksnud iga kuu oma kolm eurot ära ja sellega leppinud. Nüüd aga pakub Elion telefoni kuutasuks null eurot. Nagu õigele eestlasele kohane, ei saa ma juba ka tasuta asjast loobuda - las ta siis olla, keda ta ikka segab!
Igal juhul on tavatelefoniga alati odavam rääkida, kui näiteks mobiili vahendusel sõbraga, kes on teises võrgus. Sel on ka teatud soodustused nagu sõbranumbrid ja rahvusvaheliste kõnede soodustus, seega on tal teatud turg siiski olemas.
Kuna ma ise kasutan tavatelefoni võib-olla vaid 1-2 korda kuus, siis unustan ta vahel lausa ära. Kuna mul on väikesed lapsed, siis lülitan nende lõunaune ajaks ka telefonihelina välja. Ühel päeval märkasin, et telefon kuhugi kadunud. Selge - lapsed on selle pihta pannud. Telefon oli viis päeva kadunud, lõpuks leidsin ta talvejope taskust.
Samas ei häirinud see kuidagi, et telefon kadunud oli. Üldiselt on tegemist ikkagi Nõukogude aegse igandiga, aga kuna ta kasutab samu liine, mis internet, siis lähiajal ta veel ära ei kao. On ju sel teatud ajastu hõngki juures: meenuvad pikad ootetunnid, et saaksid võtta kaugekõne teise Eesti serva. Rääkimata muidugi kümnetest valeühendustest.
Kõik, kellel on meeles veel huvitavaid lugusid telefonidest Nõukogude ajal, pange need kirja! Huvitav on neid lugeda, sest tänapäeval enam selliseid asju ei kipu juhtuma.
Ega muidugi ei tea, mida tulevik toob - hologramm-telefoni näiteks? Tuleb igatahes huviga oodata. Kas 10 aasta pärast on kodudes veel tavatelefonid? See oleneb pigem sellest, kas leiutatakse uusi lisateenuseid ja kas telefonifirmad näevad neil veel üldse mingit rakendust.
